Autor:
Kaisa-Maris Hagel

Kaasava eelarve potentsiaal peitub kogukondlikkuses

Paide arvamusfestivalil toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja ühiskonnateaduste instituudi korraldatud arutelu „Ah milleks meile see kaasav eelarve?!“. Arutelu keskmes olid kaasava eelarve head ja vead koos näidetega praktikast. 

Arutelu moderaator Kadri Kangro selgitas alustuseks kaasava eelarve ajalugu: „Selle idee sündis soovist tuua otsustusprotsessid kodanikele lähemale ning anda neile võimalus oma kogukonna tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Algselt tõusis see mõte esile Porto Alegres Brasiilias 1980-ndatel, kus inimesed tundsid vajadust osaleda linnaruumi arendamises. Eestis katsetati kaasavat eelarvet esimest korda 10 aastat tagasi Tartus.“ Arutelu on ka järelvaadatav

Arutelus osalesid Keila abilinnapea Maret Lepiksaar, MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees Arto Saar ja Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht Merle Linno ning seda juhtis sotsiaalse innovatsiooni uurija Kadri Kangro. Oluline roll arutelus oli publikul, sest üks osa sellest toimus töögruppides, kus arutleti tüüpiliste kaasava eelarve valikute kasutegurite üle. 

Kaasav eelarve oli Eestis mõnd aega tagasi veel üsna populaarne, kuid praegu tunduvad käes olevat selle kehvemad ajad. Omavalitsuste järjest pingelisema eelarveolukorra juures on see valdkond, mille arvelt on lihtne kokku hoida. Loobumist tõukab tagant ka kaasava eelarve kogemuse negatiivsem pool – mitte kõik kogukonnad ja omavalitsustöötajad ei ole selle tulemustega rahul. 

Image
Kaasava eelarve arutelu panelistid Paide Arvamusfestivalil

Kaasava eelarve arutelu panelistid. Autor Triin Paaver.

Arutelus uuriti koos publikuga kaasavat eelarvet kui nähtust koos rohkete näidetega otse elust. „Kohati on sellest saanud sportlik häälte kogumise võistlus, kus võidab see, kes on suurem ja kel on rohkem sõpru,“ nentis Arto Saar. Ta ütles, et kaasamine on selles olukorras küllaltki marginaalne. Isegi, kui ühe väikese küla kõik elanikud hääletavad oma kanti puudutava ettepaneku eest, ei võida nad suurema asula ettepanekut, kus suur osa elanikest selle suhtes ükskõiksed on. Tegemist on nagu valla projektitaotlusvooru erivormiga. Publiku hulgast toodi välja veel üks kaasava eelarve varjukülg – suuremates linnades esitavad kaasava eelarve ettepanekuid teenusepakkujad, kes loodavad ettepaneku valituks osutumisel saada oma ettevõttele tööd. 

Kuidas viia kaasava eelarve protsessi läbi nii, et tulemus kannaks laiemat sotsiaalset ja ühiskondlikku mõju ja teeks inimeste elu paremaks? „See vajab analüüsi ja protseduuride läbimõtlemist,“ tõdes Merle Linno, „kaasav eelarve ei ole pelgalt uue füüsilise keskkonna loomine, olulisemaks tuleb pidada selleni jõudmise protsessi, samuti jälgimist, mis tehtust edaspidi saab.“ Moderaator Kadri Kangro tõi näite Helsingist, kus linnavalitsus tunnistab, et kuigi kaasava eelarve osa linna kogueelarvest on väike, kulub selle peale rohkesti tööaega ja energiat, kuid see ongi Helsingi linnavalitsuse eesmärk – suhelda inimestega.  

Mis on aga kaasava eelarve sügavam mõte? „Omavalitsus teab ise ka päris hästi, kuhu on vaja pinke või mänguväljakut,“ kirjeldas Maret Lepiksaar, „kuid kaasav eelarve näitab omavalitsusele kätte valupunktid, inimeste eelistused.“ Arto Saar lisas sellele mõttele näite, kus omavalitsus paneb tähele kaasava eelarve hääletuses kõrvale jäänud ideid ja aitab neid kogukondadel teiste taotlusvoorude ja vahendite abiga teostada.  

Kas kaasav eelarve praegusel kujul arendab demokraatiat või on see pelgalt fassaad? Arutelus osalejad leidsid, et demokraatia ei ole kunagi valmis, vaid saab areneda. Kaasaval eelarvel on potentsiaal lahendada kodanikuhariduslikke ja kogukondlikke küsimusi – harjutada inimesi arvestama, kuulama, nägema kindlas ajahetkes kogukonna vajadusi.  

Kokkuvõtteks leiti, et kuigi kaasava eelarve eksperiment Eestis on kanda kinnitanud, on praegused kaasava eelarve praktikad pigem oma aja ära elanud ja vajavad suuremat koostööd kogukondadega. Kaasamine ei saa olla projekti- ja ideekorjepõhine, vaid peaks olema pidev protsess ja suhtlus. Ühe võimaliku teena nähti kaasava eelarve tegevustes eelarve ja raha asemel kaasamise keskmesse tõstmist. Ehk ei ole mõnikord vaja üldse raha jagada? “Kaasav eelarve ei tähenda vaid rahaliste vahendite jaotamist - see sümboliseerib demokraatiat, avatust ja ühiste eesmärkide seadmist,“ kinnitas moderaator Kadri Kangro. Oluline on kohaliku omavalitsuse ja kogukonna suhe. Nii kodanik olemine kui valitsemine nõuavad oskusi ja harjutamist ning kaasav eelarve vajab paradigma muutust kliendikeskselt lähenemiselt koostöisele.  

Juba 11. korda toimunud Paide arvamusfestivalil arutleti rohkem kui 150 teemal 20 eri laval. Arvamusfestival rõhutab heast arutelutavast kinnipidamist kui olulist väärtust ja sellele vastavalt oli terve Paide kesklinn oli täis kõiki pooli aktsepteerivat kuulamist, arutlemist, oponeerimist. 

 

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja koostööpartnerite valitud aruteluteemale andsid tõuke Euroopa Sihtasutuse Tartu 2024 põhiprogrammi projekti Tartu Maailmaülikool teemad. Projekt Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna Tartu põhiprogrammist. 

 

Vaata lisaks:

Pildil on inimesed istumas laudade taga

Esmakordselt Eestis – 11 haigla ühine kliinilise eetika seminar

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kultuuripealinn andis pärandusaastale hoogu

Kanepi valla silt ja sümboolika

Kanepi konverents – kanepist iga kandi pealt