Avalik arutelu muutub kergesti monoloogiks, kui küsimuste ja kuulamise asemel domineerivad seisukohad. 20. veebruaril arutletakse Tallinnas toimuval konverentsil, kuidas seda teadlikult muuta.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Praxise korraldataval konverentsil „Vähem müra, rohkem dialoogi! Hea kommunikatsiooni kokkulepped“ küsime, millal on avalikus ruumis tarvidus dialoogi järele ning mis toetaks dialoogi pidamist monoloogide asemel. PROTO avastustehases toimuval konverentsil tutvustatakse praktilisi vahendeid ja lähenemisi, mis aitavad teadlikult kujundada sisukamat arutelu nii hariduses, kogukondades, meedias kui ka organisatsioonides.
Tartu Ülikooli professor Halliki Harro-Loit toob välja, et dialoog tundub pealtnäha lihtne, kuid tegelikkuses nõuab see oskusi ja teadlikku harjutamist. „Suhtlemine tundub iseenesestmõistetav, sest teeme seda iga päev. Ometi ei õpeta igapäevane kogemus meid automaatselt dialoogi pidama. Nagu matemaatikat või lugemist, tuleb ka dialoogioskust teadlikult harjutada juba varasest east. See tähendab oskust avatult kuulata ja reageerida nii, et suhtluspartner tajuks mõistmist ja kaasatust,“ toob Harro-Loit välja.
Konverentsil tutvustatakse rahvusvahelise teadusprojekti Diacomet tulemusi, mis selgitavad, kuidas dialoogilise kommunikatsiooni eetika toimib igapäevases suhtluses praktilise tööriistana, aidates vältida möödarääkimist ja toetada dialoogi. Projekti raames loodud digitaalne tasuta kättesaadav arutelumäng
Dialoogi labor aitab kogeda, kuidas sama suhtlusolukorda tajutakse erinevalt ning kuidas väikesed sõnastus- ja reageerimisvalikud mõjutavad dialoogi kulgu. Mängu erinevate formaatidega saab lähemalt tutvuda Tartu Ülikooli eetikakeskuse
veebilehel.
Päeva juhib Urmo Kübar (Praxis). Dialoogi vajalikkust ja kommunikatsioonieetika rolli avavad professor Halliki Harro-Loit ja professor Epp Lauk (Tartu Ülikool). Praktilisi tööriistu ja dialoogi labori simulatsiooni tutvustab Tartu Ülikooli eetikakeskuse meeskond ning Mari-Liisa Parder. Euroopa võrdleva vaate toob professor Tobias Eberwein (Austria Teaduste Akadeemia). Avaliku kommunikatsiooni kogemusi ja fookusgruppide peegeldusi jagavad Mari-Liisa Parder ja Moonika Raja (Praxis).
Professionaalse rolli mõju dialoogile käsitlevad Maarja-Liisa Kapaun (Vabaühenduste Liit), Helmer Hallik (pereterapeut) ja Kärt Pormeister (Tavakodanikust naisterahvas).
Päeva lõpetab arutelu „Kes vastutab? Müra ja dialoogi vastutuse piirid Eesti ühiskonnas“, kus osalevad Heiko Leesment (Tallinna Ülikool), Sandra Saar (ERR) ja Stella Saarts (Riigikantselei).
Lisainfo ja päevakava leiab Tartu Ülikooli eetikakeskuse
veebilehelt.
Konverentsi korraldajad on Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Praxis. Konverents toimub Diacomet projekti raames, mis on saanud rahastuse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont Euroopa toetuslepingu nr 101094816 alusel. Käesolevas dokumendis väljendatud seisukohad ja arvamused on üksnes autorite omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti seisukohti. Euroopa Liit ega rahastav asutus ei vastuta nende eest.