Eetikanõukojad aitavad õpetaja eetikakoodeksit ellu rakendada

Seminaril „Õpetaja eetikakoodeksi rakendamise kogemusseminar: eetikanõukoda kui tööriist“ tehti vahekokkuvõtte aasta alguses käivitunud pilootprojektist, kuhu said kandideerida lasteaiad, koolid ja kutsekoolid. Välja valitud asutused katsetasid aasta jooksul õpetaja eetikakoodeksi rakendusmudelit, eeskätt eetikanõukodade loomist, töökorra kokkuleppimist ja juhtumite arutamist. Oma kogemusi jagasid kaheksa partnerasutust üle Eesti: Kuusalu Keskkool, Tartu Lasteaed Klaabumaa, Tallinna Polütehnikum, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Lasteaed Karikakar, Luunja Lasteaed Midrimaa ja Kohila Gümnaasium. Päeva jooksul arutati, mis aitab keerulistes olukordades selgust tuua, mis kipub ajasurve tõttu takerduma ning kuidas muuta eetikaarutelud toeks nii õpetajatele, juhtidele kui ka kogukonnale.

Pilootasutused ja kogemuspaneel

Kogemuspaneelis tõid osalejad esile, et eetikaarutelude suur väärtus on kindel seljatagune. Keerulisi olukordi ei pea lahendama üksi, vaid nõukoda aitab hoida fookust, näha eri vaatenurki ja sõnastada edasisi samme. Samas kirjeldati ka tüüpilisi komistuskive, nagu ajasurve ja ootus jõuda kiire lahenduseni, emotsioonide juhtimine ning vajadus teha aruteludes teadlik paus, et mitte minna kaasa hetketundega. Mitmel puhul mainiti, et juhtumitel on sageli mitu osapoolt ning keeruline on tagasisidega toime tulla ning teha nii, et sarnane olukord ei korduks.

Seminaril rõhutati ka juhtumipõhise lähenemise tähtsust. Juhtumipõhine arutelu on käegakatsutavam viis eetikat rakendada ning seeläbi paneb märkama, küsima ja õppima. Osalejad tõid välja, et eetikanõukodade töö ei peaks piirduma ainult võimalike riivete otsimisega, vaid sama oluline on märgata ja sõnastada tugevusi ning toetada õpetajaid, et eetiline pädevus kasvaks.

Juhtumiarutelude juures peeti oluliseks tõendusmaterjali kogumist ning rollide selget eristamist. raktikas kipuvad rollid vahel segunema ja see võib tekitada vaidlusi või pidurdada otsustamist. Seejuures on oluline õigel ajal märgata, kui rollikonflikt hakkab arutelu mõjutama, ning vajadusel astuda samm tagasi või taanduda, et hoida protsess erapooletu ja lahenduskeskne. Samuti rõhutati inimese ärakuulamise vajadust: enne järelduste tegemist tuleb luua ruum, kus osapooled saavad oma vaadet rahulikult selgitada.

Edasised sammud

Seminari kokkuvõtetes kõlas selge suund: testperioodi kogemust soovitakse laiemalt edasi tutvustada. Eesmärk on kujundada eetikanõukodade tööst arusaadav ja toetav tööriist, mis aitaks koolidel ja lasteaedadel keerulisi olukordi ühiselt, rahulikult ja õppimist soosivalt lahendada. Seejuures on oluline kaasata tegevustesse need õpetajad, kes pilootprojektis ei osalenud, ning avada arutelu ka lapsevanematele.

Tartu Ülikooli eetikakeskus tänab pilootprojektis osalenud asutusi nende hindamatu panuse eest rakendussüsteemi katsetamisel ja julguse eest astuda samm väärtusvalikute äratundmise ja lahendamise suunas!

Üritust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.