Laura Viidebaumi ettekanne Nietzsche suhtumisest antiikfilosoofiasse läbi sofistide arusaama

Ettekandes „Nõnda kõneles… Nietzsche sofistidest“ arutletakse täpsemalt Nietzsche sofistide käsitusest ja selle vastandamisest nii kaasaegsete kui ka varasemate filosoofide arvamustega. Ettekande peab Laura Viidebaum, New Yorgi Ülikooli antiigiteaduste kaasprofessor, Tartu Ülikooli külalisteadur.

Kollokviumi kokkuvõte

„Friedrich Nietzsche on antiigiteadlastele ja -filosoofidele üsna ebamugav autor, kuna oluline osa tema kriitilisest lähenemisest filosoofiasse saab alguse just nimelt tema reaktsioonist ja kriitikast oma kaasaegse antiigiteaduse ja selle tippesindajate vastu. Selle valdkonnaga oli ta väga lähedalt tuttav ning Nietzschet võib pidada lausa üheks tolleaegse antiigiteaduste kõige muljetavaldavamaks n-ö produktiks. Kuigi Nietzsche on hilisemalt ehk rohkem tuntud peamiselt oma radikaalse panuse pärast kaasaja filosoofiasse, siis antiik jäi tema filosoofilist mõtlemist saatma läbivalt ja oli tihti talle ka üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks oma provokatiivsete hoiakute kujunemisel.

Oma ettekandes uurin Nietzsche suhtumist antiikfilosoofiasse läbi ühe väga spetsiifilise aspekti – läbi Nietzsche sofistide käsituse. Sofistide all mõistame tänapäeval enamasti viienda/neljanda sajandi e.m.a. Ateenas figureerinud intellektuaale, kelle retseptsioon on hilisemalt Platoni ja Aristotelese laastava hinnangu tõttu saanud tugevasti kannatada. Kui viimastel aastatel käsitletakse sofiste (või vähemasti teadaolevatest mõningaid sofiste) siiski üha enam filosoofidena, siis Nietzsche kaasaegsed suhtusid neisse üldiselt äärmiselt tõrjuvalt ja pidasid sofiste nn anti-mõtlejateks ja oma kaasaegsete „tõeliste“ filosoofide (st Sokratese, Platoni ja Aristotelese) vastasteks. Ettekandes keskendume peamiselt kahele erinevale momendile Nietzsche teostes ja mõtlemises (sh ka postuumselt avaldatud tekstides), mis osundavad tema tihedamale sidemele sofistidega: „varajane Nietzsche“ peab sofiste keele ja stiili uuendajateks, „hiline Nietzsche“ näeb neid kontrakultuursete revolutsionääridena. Hoolimata asjaolust, et mõlemal etapil toob Nietzsche sofiste esile kui tema enda filosoofiliste huvide (keele arendamine, väärtuste kukutamine) eestkõnelejaid, jääb tema käsitlus sofistidest enamasti pealiskaudseks ja üllatavalt vähe entusiastlikuks, eriti kui võrrelda seda tema intensiivse huviga teiste kesksete antiikfilosoofide (Platon, Sokrates) vastu. Ettekande lõpus proovin sellele paradoksile ka võimalikke selgitusi pakkuda.“

Image

Filosoofia osakonna avalik kollokviumite sari

Kollokvium on osa Susimetsa Philosophicumi residentuuriprogrammist, mille raames tutvustavad residentuuris osalejad oma uurimisprojektide tulemusi. Kollokviumi korraldajad on Tartu Ülikooli filosoofia osakond ning eetikakeskus. Kollokviumi toetab MTÜ Prof. Dr. Theda Rehbocki Susimetsa Philosophicum.