Noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad arutasid Tartus eetikakoodeksi üle

Septembri lõpus kogunesid Tartusse noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad, et aidata kaasa valdkonna eetikakoodeksite loomisele ja otsida vastuseid igapäevatöös ettetulevatele eetilistele väljakutsetele.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel ja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldatud seminaril „Eetikakoodeksid, nende loomine, tõlgendamine ja rakendamine“ kohtusid praktikud ja eksperdid. Arutleti selle üle, kuidas võiksid väärtused ja põhimõtted toetada noorte arengut väljaspool kooli ning millisel moel saab seejuures keeruliste olukordade lahendamisel abiks olla eetikakoodeks. Ühiselt arutati muu hulgas vastutuse jaotumist formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, väärtuskonfliktide lahendamist ning töö- ja eraelu piiride hoidmist.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop tõi välja, et ühiskond on sisenemas uude ajastusse, kus kutse-eetika on pea kõigis valdkondades uuenemas. „Tähtis on mõista, et eetika tähendab ennekõike refleksiooni: kes me tahame olla ja kellena paista. See hõlmab ka vastastikuste ootuste sõnastamist õppijatega, pigem mitte üle riigi, vaid just õppeasutustes või klassis. Õpilased võiksid panna kirja oma ootused õpetajale ja õpetajad õpilastele; sama võiks teha ka lapsevanematega. Ja siis need koos läbi arutada.“ sõnas Sutrop.

Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ja mõtteid Tartu Ülikooli eetikakeskuse eksperdid ning aruteludes osalesid noorsootöö ja huvihariduse võtmeorganisatsioonide esindajad. Paneeldiskussioonis kõlasid seisukohad Eesti Kunstikoolide Liidu, Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Noorsootöötajate Kogu, Muusikakoolide Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatelt. Arutelu modereeris professor Halliki Harro-Loit Tartu Ülikoolist.

• Maarja-Liisa Lepsalu (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus) nimetas noorsootöötajat noore usaldusväärseks arengupartneriks – sageli üheks vähestest, keda noor üldse usaldab. Tema sõnul võib noortekeskusest saadud väljund anda jõu jätkata haridusteed ka siis, kui koolis motivatsiooni napib.

• Kristel Kallau (Eesti Kunstikoolide Liit) märkis, et võrdväärne kohtlemine tähendab iga lapse vajadustega arvestamist ja vastava toe pakkumist. Ta võrdles huvihariduse õpetajat tsirkuseartistiga, kes peab pidevalt kohanema ja otsustama, kuhu edasi liikuda.

• Regina Suik (Eesti Muusikakoolide Liit) tõi esile, et noorsootöös tuleb alati lähtuda lapse vajadustest. Ta näeb suurt potentsiaali eetikakomisjonide loomises koolide või katuseorganisatsioonide juurde, sest need võiksid pakkuda tuge keeruliste olukordade lahendamisel.

• Helene Kristine Viita (Eesti Noorteühenduste Liit)rõhutas, et alustavatele noorsootöötajatele on suurimaks väljakutseks piiride leidmine. Kui noorsootöötaja on olnud hiljuti ise koolikaaslane, võtab aega, et noored hakkaksid võtma teda spetsialistina. Kutse-eetika saab siin pakkuda toetavat raamistikku.

• Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu) kirjeldas noorsootöötajat kui kaasteelist, kelle üks tähtsamaid ülesandeid on turvalise ruumi pakkumine. Ta rõhutas, et kui noor vajab lihtsalt aega ja ruumi olemiseks, peab ka see olema lubatud.
• Haridus- ja Teadusministeeriumi huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas rõhutas eetikakoodeksi tähtsust õppeprotsessis. Tema sõnul puudutab teema nii õpetaja ja õpilase rolli kui ka sobivate metoodikate valikut ning küsimust, kas õpikeskkond tagab kõigi osapoolte heaolu, nii emotsionaalse, vaimse kui ka füüsilise.

Arutelus eetikapõhimõtete ja nende rolli üle mitteformaalses hariduses tõi Kotkas välja võimupositsioonide erinevuse: „Täiskasvanuna oleme paratamatult võimupositsioonil. Küsimus on selles, kas püüame teadlikult olla õpipartnerid või asetame lapse madalamale positsioonile. Professionaalina on meil kohustus näidata, kuidas õpiteekond võiks kujuneda, ja selgitada, miks me midagi teeme – ka siis, kui see tundub ebamugav. Õpilane ei ole objekt, vaid subjektne asjaosaline. Lisaks on iga noorsootöötaja ja huvikooli õpetaja eetiline kohustus end täiendada, oma professionaalsuse eest hoolitseda ja aeg-ajalt peeglisse vaadata: kas see, mida teen ja kuidas käitun, on tõesti see, mida tahan.“

Päeva võtsid kokku noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eraldi arutelud oma valdkondade juhtumite ja neis sisalduvate eetiliste dilemmade üle.

Seminari on võimalik järelvaadata

Seminar toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetvedamisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Üritust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.