Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühma analüüs toob esile tehisaru peamised riskid hariduses

Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühmal on Sihtasutuse TI-Hüpe tellimusel valminud haridusprogrammi TI-Hüpe ja tehisarupõhise õpirakendusega seotud riskide sõltumatu analüüs. Selles kirjeldatakse tehisaru hariduses kasutamisega seotud riske ning antakse soovitusi, kuidas saavad SA TI-Hüpe, riik, koolid, teadusasutused ja tehnoloogiapakkujad neid vähendada.

Riskianalüüsi ja selle peamiste soovitustega saab tutvuda TI-Hüppe veebilehel

Analüüsis käsitletud 12 riski jagunevad hariduslikeks, ühiskondlikeks ning tehnoloogia- ja juhtimisriskideks. Need puudutavad muu hulgas õppimise eesmärke ja hindamise usaldusväärsust, õpetaja rolli, eesti keele ja kultuuri kestlikkust, andmekaitset ning tehnoloogiliste lahenduste töökindlust ja jätkusuutlikkust.

Analüüsi keskne järeldus on see, et tehisaru võib Eesti haridust tugevdada üksnes siis, kui tehnoloogia kasutamist suunatakse hariduse eesmärgil, mitte vastupidi. Seetõttu tuleb regulaarselt hinnata nii riskide maandamist kui ka programmi tegelikku mõju õppimisele, õpetajate tööle, hariduslikule võrdsusele ning eesti keelele ja kultuurile.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, praktilise filosoofia professori ja analüüsi töörühma juhi Margit Sutropi sõnul ühendati analüüsi tegemisel filosoofide, informaatikateadlaste, juristide ja sotsiaalteadlaste teadmised. Haridusprogrammi TI-Hüpe hinnati nii Euroopa Komisjoni usaldusväärse tehisaru põhimõtete kui ka Eesti hariduse eesmärkide ja väärtuste alusel. „Me ei küsinud mitte ainult seda, kas tehnoloogia on turvaline ja töökindel, vaid ka seda, kas see aitab saavutada Eesti hariduse eesmärke. Riskianalüüsist peaks kujunema TI-Hüppe juhtimise tööriist, mitte dokument, mis pannakse pärast avaldamist riiulile,“ ütles Sutrop.

Ta rõhutas, et vastutus jaguneb SA TI-Hüpe, koolide ja koolipidajate, riigiasutuste, teadusasutuste ning tehnoloogiapakkujate vahel. Hariduslikud riskid puudutavad muu hulgas võimalust, et tehisaru kasutamine võib kahjustada akadeemilist ausust, hindamise usaldusväärsust ja/või õpetaja juhtrolli. Ühiskondlikud riskid seostuvad eesti keele ja kultuuri, tehisaru vahendatavate väärtuste ning inimliku suhtlusega. Välismaal valminud keelemudelid ei pruugi piisavalt arvestada Eesti õppekava, eestikeelse õppevara ega kohalikku kultuurikontekstiga. Tehnoloogia- ja juhtimisriskid hõlmavad muu hulgas võimalikke andmelekkeid, kulude kasvu, teenusekatkestusi ja sõltuvust välistest teenuseosutajatest.

Mitme kirjeldatud riski vähendamiseks on SA TI-Hüpe juba samme astunud. Õpirakenduse pedagoogilised põhimõtted on välja töötatud koos Eesti haridusteadlastega ning rakendus on mõeldud toetama õpetaja tööd. Õpetajatele pakutakse koolitusi, ainepõhiseid õppematerjale ja koolisiseste õpikogukondade tuge. Koos Eesti Keele Instituudiga hinnatakse keelemudelite vastavust eesti keele- ja kultuuriruumile.

SA TI-Hüpe tegevjuhi Ivo Visaku sõnul pakub valminud sõltumatu analüüs programmile tervikvaadet, aitab ohte varakult märgata ning hinnata, milliseid tegevusi tuleb täiendada. Tema sõnul on eesmärk anda õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele teadmised, mis aitavad teha tehisaru kasutamisel teadlikke valikuid, sealhulgas otsustada, millal seda mitte kasutada. „Kuna tehisaru areneb kiiresti, peame koos koolide, riigi ja teiste partneritega pidevalt jälgima, kuidas lahendused õppetöös toimivad. Peame olema valmis oma valikuid kohandama, et Eesti haridussüsteem annaks ka tehnoloogiliste muutuste keskel väga head haridust,“ selgitas Visak.

Riskianalüüsi on koostanud Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ja praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, eetikakeskuse tehisintellekti eetika spetsialist Katrin Laas-Mikko, Cybernetica AS-i teadusdirektor Dan Bogdanov ja vanemteadur Liina Kamm, Euroopa Komisjoni tehisintellekti büroo õigus- ja poliitikanõunik Henrik Trasberg ning Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.

Loe lisaks

• Margit Sutrop: vajame TI-hüppes ka hariduslikku tarkust