Lõppenud projektid
Siit lehelt leiab Tartu Ülikooli eetikakeskuse lõppenud teadus- ja arendusprojektid.
Loe ka ülevaadet keskuse teadusprojektidest aastatel 2006-2011.
Projekti kestus: 2019–2021
Projektijuht: Ramon Llulli Ülikool (Hispaania), lisaks TÜ eetikakeskusele (Kadri Simm, Margit Sutrop) osaleb Eestist projektist veel Technopolis Group.
Summa: 76 580 EUR
IKT süsteemidel põhinev uudse tervishoiusüsteemi areng nõuab suuremat koostööd tervishoiutöötajate ja patsientide ning tehnoloogiaekspertide vahel, et tuvastada andmed ja informatsioon, mis on väärtuslikud tervishoiuteenuste pakkumisel ning jätta välja info, mis on kahjulik, ebakorrektne, sertifitseerimata, testimata või mis võib olla takistuseks patsiendile oma tervisega seotud otsuste tegemisel ning fundamentaalsete inimõiguste kaitsel. Hetkel valitseb puudus tehnoloogiaekspertidest ja inseneridest, kes tunnevad tervishoiuteenuste spetsiifilisi eetilisi mõjusid. Samal ajal on tervishoiukorraldajad tõrksad muudatuste osas, mida tehnoloogia kaasamine kaasa toob.
Projekti partnerid tajuvad selles olukorras, et meditsiinivaldkonna IKT ettevõtted ja tuleviku tööandjad peavad kasvatama tehnoloogilisi oskusi ja eetilist kompetentsi, et digitaalne tervishoiu innovatsioon rakenduks humanistlikul viisil. Nende vajaduste adresseerimiseks loob ATHIKA võimalused innovaatiliseks väljaõppeks, mille eesmärk on kasvatada IKT innovatsiooni ja ettevõtmiste edukat rakendumist Euroopa tervishoiuvaldkonnas.
ATHIKA loob koolitusprogrammi, kuhu kaasatakse akadeemilised ringkonnad, rahvatervise üksused, väikesed ja keskmised ettevõtted, start-up’id, ettevõtjad ja ärikonsultandid. Partnerite mitmekesisus tagab tervikliku nägemuse tervishoiusektorist ja võimaldab tuvastada kõige pakilisemad väljakutsed. Partnerid juhendavad tudengeid nende väljaõppe jooksul. Koostöösse on kaasatud erineva taustaga tudengid eri kõrgkoolidest, töötamaks välja uudseid tehnikaid ja eetilistele nõuetele vastavaid lahendusi. ATHIKA seob omavahel väljaõppe võistluslike tegevustega vastavates töötubades ja sümpoosionidel, kus vahetatakse projekti tulemusi, teadmisi ja õppetunde, mida partnerid, tudengid ja teised tervishoiuvaldkonna sidusrühmad üle Euroopa omandanud on.
Vaata projekti lehekülge
RITA4 taotlus „Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimine Eesti teadus ja arendusasutustes”
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetika teadur.
Kestus: 2021
Rahastus TÜ eetikakeskusele: 6975 EUR
Projekti eesmärgiks on analüüsida Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimist Eesti teadus- ja arendusasutustes ning seda, kas ja kuidas Harta ja juhendi põhimõtete järgimine toetab TAI strateegia inimvaraga seotud eesmärkide täitmist. Uuringu käigus viiakse Eesti TA asutustes läbi analüüs HRS4R metoodika alusel ning selle tulemusi kõrvutatakse TAI strateegia eesmärkidega. Projekti tulemusena valmivad soovitused TA asutustele ja poliitikakujundajatele Harta ja juhendi põhimõtete paremaks integreerimiseks.
Projekti viib läbi konsortsium koosseisus Tallinna tehnikaülikool (TalTech, Partner 1), Eesti teaduste akadeemia (ETA, Partner 2), Tartu Ülikool (TÜ, Partner 3), Tallinna Ülikool (TLÜ, Partner 4)
Tartu Ülikooli poolt osalevad taotluses Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus ning Tartu Ülikooli eetikakeskus.
Projekti tunnus: 101058158
Projekti kestus: 01.06.2022–31.05.2025
Summa: 129800 EUR
Juhtpartner: Erasmus Universiteit Rotterdam
Vastutav täitja: prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor
Projekti kirjeldus
Projekt IANUS tugevdab teaduse õigustatud usaldust, soodustades sellega osalemist teadustöös kui koosloomes tehtavas ja kaasavas protsessis, mis on ühiskondlike väärtuste, murede ja vajaduste suhtes tundlik. Usaldus peab tulenema sellest, et teadmiste loomise protsess on läbipaistev ja usaldusväärne ning selle aluseks peab olema ühiskonna aktiivne kaasamine ja teenimine, mis on osa teaduse modus operandi’st ehk tööviisist.
Meie peamised eesmärgid on:
- aidata kodanikel ja teistel huvipooltel eristada õigustatud usaldust alusetust;
- võimaldada neil toime tulla teaduslikule teadmisele omase ebakindluse ning episteemilise pluralismiga;
- võimaldada teadlastel usaldust edendada radikaalsete metoodiliste muutuste kaudu, muutes teadusuuringud kaasavaks, läbipaistvaks ja ühiskonna vajadustele ning probleemidele vastavaks, langetades tõkkeid teaduse ja ühiskonna vahel;
- võimaldada teadlastel läbi viia asjakohaseid, kaasavaid ja väärtuspõhiseid uuringuid, loobudes samaaegselt erapoolikusest, ideoloogilistest eelarvamustest ja huvide konfliktidest.
Akronüüm IANUS viitab väravate jumalale Janusele (ladina keeles ianus), kes vaatleb teadmiste tootmise protsessi nii seest kui ka väljastpoolt. Usaldus teaduse vastu pole kunagi iseenesestmõistetav. Tugev usaldus on hästi paigutatud, vastastikune ja teadlik.
Tuginedes teistele raamprogrammi raames rahastatud projektide arusaamadele ja tulemustele, IANUS
- kaardistab teaduse usalduse seisukohalt oluliste projektide ja diskursuste maastikku;
- töötab välja selle kontseptuaalse raamistiku;
- viib läbi osalusuuringuid teaduse usalduse tingimuste kohta;
- algatab konkreetseid tegevusi usalduse tugevdamiseks ühisloome ja kaasamise kaudu;
- annab poliitilisi soovitusi peamistele teaduse ja ühiskonna sidusrühmadele (nt rahastajad, ülikoolid, uurimisrühmad, haridustöötajad, meedia);
- loob platvormi teadlaste ja ühiskonna sidusrühmade vaheliseks suhtluseks ja kaasatuseks, et usaldust tugevdada.
Erinevate ühiskondlike väljakutsete keerukus ja pakilisus on kiirelt süvenenud ning usaldus teaduse vastu määrab meie suutlikkuse neid väljakutseid tõhusalt lahendada.
Koduleht ja sotsiaalmeedia
Külasta https://trustinscience.eu/
Facebook: https://www.facebook.com/IANUSproject/
Twitter: https://twitter.com/IanusProject
Projekti kestus: 08.02.2022–31.01.2023
Projekti juht: praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ja eetikakeskuse administratiivjuht Triin Paaver
Summa: 40 762 EUR
Loe lähemalt Tartu Ülikooli veebilehelt.
Vaata lisaks mängu kohta: Vabamüüki jõudev ja digiteeritud arutelumäng seob teadlaste töö argieluliste dilemmadega
Projekti eesmärk on arendada edasi dilemmapõhiste väärtusmängude formaati ja vajadusel ka metoodikat, et teha mängimine võimalikuks virtuaalkeskkonnas. Käesolev projekt keskendub TÜ eetikakeskuse hiljuti valminud väärtusmängule “Eesti rahva sada valikut”, mis on originaalse metoodilise lähenemisega. Erinevalt teistest varem valminud mängudest (õpetajate, õpilaste ja arstide väärtusmängud) aitab arutelumäng “Eesti rahva sada valikut” mängijatel mõista, et moraalsed lahkarvamused võivad olla tingitud mitte ainult erinevatest väärtustest vaid ka sellest, et inimesed peavad väärtusvalikute tegemisel ja eetilisel otsustamisel tähtsaks erinevaid asju (vastavalt kas eetilisi printsiipe, inimsuhteid, omaenda või üldist kasu või kannatuste vähendamist). Mängu situatsioonidest lähtuvate väärtusvalikute tegemise järel saadav tagasiside aitab mängijatel teadvustada oma eetilise otsustamise aluseid ja tuvastada, millist tüüpi eetilised arutlejad nad on.
Kõik eetikakeskuse seni loodud väärtusmängud eeldavad inimeste viibimist ühises füüsilises ruumis ja laudkondadesse jagunemist. Mängud koosnevad trükitud situatsioonide kirjeldusest (mõnel juhul on mängu elementideks ka mängukaartid, täringud, mängulaud ja karp). Paraku on mäng trükitud formaadis kättesaadav vähestele, kuna eeldab inimeste kokkutulemist. Seoses COVID-19 viiruse laialdase levikuga ei ole olnud võimalik ka suurema hulga kontaktsete koolituste läbiviimine. Mängude vastu on näidanud suurt huvi ka meie rahvusvahelised koostööpartnerid, kellega oleme väärtusmänge mänginud oma ürituste (konverentside ja seminaride) raames. On avaldatud soovi meie mängude tõlkeversioone osta. Takistuseks on olnud mängu keerukas formaat ja tootmise kõrge omahind. Arvestades seda, et paberist mängu elementide ja nende pakendamiseks vajalike karpide tootmine ei ole keskkonnasõbralik, leiame, et oleks mõistlik teha väärtusmängud kättesaadavaks virtuaalkeskkonnas. Mängude viimine virtuaalkeskkonda võimaldaks ka nende arendamist koostöös rahvusvaheliste partneritega ja suuremates konsortsiumides (projektitaotluste voorudes osaluse läbi).
Projekti kestus: oktoober 2020–2023
Koordinaator: Comillas Pontifical University (Comillas’i Piiskoplik Ülikool, Hispaania), eetikaalane partner Tartu Ülikooli eetikakeskus
Summa: 175000 EUR
Parder, M.-L. jt. Safeguarding Cyber Spaces. An Ethical Guide to Preventing Cybercrime among Children. Centre for Ethics, University of Tartu and Bratislava Policy Institute, 2023
Internet on kujunenud laste ja noorte elu lahutamatuks osaks. Järjest suurenev internetis veedetud aeg tõstatab küsimusi, kuivõrd kontrollivad noored oma internetikasutust. 5–15-aastased lapsed veedavad ühe nädala jooksul internetis rohkem kui 15 tundi. Pool 11–16-aastastest noortest on aga kokku puutunud ühe või mitme internetis esineva ohuga (näiteks küberkius; isikliku informatsiooni jagamine võõrale inimesele; kokkupuude enese kahjustamist julgustava materjaliga; ebasobiv sisu; radikaliseerumine).
Suur väljakutse on madal teadlikkus internetiohtudest ja nende mõjudest. 51% Euroopa kodanikest ei tunne üldse või ei tunne piisavalt, et nad on küberohtudest piisavalt informeeritud ning 86% eurooplastest usuvad, et oht küberkuritegude ohvriks langeda suureneb järjest kiiremini.
Õiguskaitseorganid on märganud, et järjest enam noori inimesi paneb toime küberkuritegusid. Üheks põhjuseks on, et noored peavad neid tegusid naljakaks ega mõista oma tegude tagajärgi ja milliseid karistusi nende eest on ette nähtud. Rahvusvaheliselt hinnatakse küberkuritegude kahjusid 445 miljardi dollarini aastas.
Senimaani on politsei ja teised turvalisusega seotud eksperdid peamiselt küberkuritegude tehnilisi aspekte analüüsinud. Vähe on aga tähelepanu pööratud sotsiaalsetele ja psühholoogilistele aspektidele: kes on ründaja, mis motiividel ta tegutseb – ja mis veelgi olulisem – miks ja millal selline hälbiv käitumine algas. Küberkuritegude käitumuslike ja arenguliste aspektide mõistmine on muutumas järjest tähtsamaks ning nihutab fookust sanktsioneerimiselt järjest rohkem ennetusele.
RAYUELA uurimisprojekti eesmärk on tuua kokku õiguskaitseasutused, sotsioloogid, psühholoogid, antropoloogid, õigusnõunikud, arvutiteadlased ja insenerid, et luua uusi meetodeid mõistmaks paremini kõiki neid faktoreid, mis mõjutavad veebis käitumist ja küberkuritegusid. Samuti soovitakse rakendada noorte inimeste talenti küberturvalisuse ja tehnoloogiate arendamisse.
RAYUELA peamine eesmärk on mõista küberkuritegusid mõjutavaid motivatsioone ja inimfaktoreid ning samuti mängu kasutades jõustada ja harida noori (eeskätt lapsi ja teismelisi) internetikasutamisega seonduvatest kasudest, riskidest ja ohtudest, misläbi saaks küberkuritegevust ennetada ja leevendada.
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder (eetika teadur), Anu Tammeleht (teaduseetika metoodik-koolitaja). Vastutav täitja Kadri Simm (praktilise filosoofia kaasprofessor), täitjad sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest Marvi Remmik, Siim Espenberg, Kadri Lees, Helen Urmann
Kestus: 17.01.2023−30.06.2023
Rahastus: Eesti Teadusagentuur, 28000 EUR
Uuringu põhieesmärk on välja töötada metoodika Eesti teadlaskonna teaduseetika-alase kogemuse ning praktikate kaardistamiseks, testida seda metoodikat pilootuuringu käigus ning esitada uuringu tulemuste analüüsina raport tuvastatud probleemidest ning nende võimalikest lahendustest nii teadusorganisatsioonide tasandil kui süsteemselt. Uuringu tulemused on olulised teaduseetika valdkonna edasiseks arendamiseks, vajaduste kaardistamiseks ning koolituste planeerimiseks, järelevalveks ning organisatsioonikultuuri parandavate meetmete kavandamiseks.
Teaduseetika normide täitmine on hea teaduse eelduseks. Väärtused nagu ausus ja läbipaistvus, toetavad üldisi kehtivaid ühiskondlikke norme, aga teaduseetika on keskne ka ühiskonna ning teadlaskonna vastastikuse usalduse tagamiseks. Eetiline teadus toetab teaduse episteemilisi eesmärke ning jagatud normid on eelduseks edukale teadlaskarjäärile nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Projekti tunnus: 101006430
Projekti kestus: 01.03.2021–29.02.2024
Juhtpartner: Oslo Ülikool
Vastutav täitja: Kadri Simm, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor
Projekt keskendub Avatud Teaduse põhimõtete kriitilisele eetilisele, teadusfilosoofilisele, interdistsiplinaarsele uurimisele.
Teaduse tulevik on avatud teadus (open science ehk OS), kus teadusuuringute kavandamine, protsessid, andmed ja tulemused on kõigile sidusrühmadele vabalt kättesaadavad. OS muudab teaduse tõhusamaks ja ühiskonna vajadustele paremini reageerivaks ning võimaldab kodanikel teadlastena aktiivselt osaleda kõigis teaduse aspektides. OS tekitab aga ka uusi küsimusi teaduseetika, hea teaduse ja väärkäitumise kohta. Me teame, et meie praegustes protsessides esineb teadusuuringute väärkäitumist ja küsitavaid uurimistavasid ning on tõenäoline, et nendega sarnased või uued väärkäitumise vormid või küsitavad tavad ilmnevad ka avatud teaduses. Seetõttu on oluline tuvastada ja analüüsida väärkäitumise potentsiaali OS-i erinevates valdkondades ja erinevatel teadusharudel ning tuvastada ja analüüsida praeguseid eetilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke lähenemisviise kaheldavatele tavadele reageerimiseks. Ainult sellisele analüüsile tuginedes saab Euroopa teadussüsteem tõhusalt tagada, et eetikast ja heast teadusest saab avatud teaduse struktuuriline komponent.
ROSiE sellist analüüsi pakubki ja töötab välja praktilised tööriistad, mille eesmärk on tagada teaduseetika ja hea teaduse järgimine avatud teaduses. Projektis osaleb multidistsiplinaarne uurimisrühm, mis koosneb maailma juhtivatest ekspertidest ja organisatsioonidest avatud teaduse, kodanikuteaduse ja teaduseetika valdkonnas.
Horisont 2020 projekt MEDIADELCOM „Meediaga seotud riskide ja võimaluste hindamine lähtudes dialoogilise kommunikatsiooni vajadustest: Euroopa meediamaastiku arengustsenaariumite loomine“. Projekti koordinaator on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, professor Halliki Harro-Loit.
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetika teadur. Vastutav täitja ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit
Kestus: 2021–2024
Rahastus TÜ eetikakeskusele: 4500 EUR
Arutleva kommunikatsiooni eelduseks kaasaegses meediastunud ühiskonnas on uudismeedia võimekus varustada ühiskonda tõese informatsiooniga ja luua foorum arutlevale avalikkusele, aidates nii kaasa probleemide lahendamisele ja ühiskonnale oluliste otsuste tegemisele. Praegune ultraparempoolsete ja populistlike jõudude populaarsuse kasv eriti Kesk- ja Ida-Euroopa endistes sotsialismimaades (Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Eesti), nii nagu ka Brexit, näitab seda, et Euroopa rahvaste ühised väärtused ja eesmärgid ei ole enam endastmõistetavad. Digirevolutsioon on lisanud teabe edastamise viise ja võimalusi, muutnud inimeste meediatarbimist, aga loonud ka tingimused valeinfo levitamiseks ning ühtlasi avalikkuse ja inimeste manipuleerimiseks. Kiirelt muutuv meediakeskkond loob seega arutleva avalikkuse jaoks nii uusi võimalusi kui ka uusi riske.
MEDIADELCOM keskendub nende võimaluste ja riskide määratlemisele ja mitmekülgsele analüüsile, ning vastavate arengustsenaariumide modelleerimisele. Arengumudelid annavad meediapoliitika kujundajatele vahendi informeeritud otsuste tegemiseks, mis looksid arutleva avalikkuse jaoks soodsa meediakeskkonna demokraatlike väärtuste ja praktikate toestamiseks.
Horisont 2020 projekt A4L_ACTIONS „Eluteaduste Liit: Strateegiatest tegudeni Kesk- ja Ida-Euroopas“. Projekti koordinaator on Masarykova univerzita Czechia. Tartu Ülikoolis koordineerib tegevusi professor Toivo Maimets.
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetika teadur. Vastutav täitja rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Kestus: 2021–2024
Rahastus TÜ eetikakeskusele: 6975 EUR
Teadusuuringud ja innovatsioon (T&I) mängivad keskset rolli Euroopa ühiskondlike probleemide lahendamisel, sealhulgas kodanike tervise ja heaolu tagamisel. Vaatamata märkimisväärsetele investeeringutele püsivad riikide vahel endiselt erinevused teadus- ja innovatsioonitegevuses. Tervishoiusektoris võib teadus- ja arendustegevuse lõhe Euroopa kodanike tervise- ja elukvaliteeti põhjalikult mõjutada. Jätkates Alliance4Life'i edu, on EL-i rahastatava projekti A4L_ACTIONS eesmärk vähendada terviseuuringute ja innovatsiooni lõhet, parandades terviseuuringuid teostavate asutuste kultuuri, juhtimist, tunnustamist ja innovatsioonipotentsiaali madalamate tulemustega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. See aitab suurendada nende atraktiivsust ja sillutab teed koostööks arenenud Euroopa riikidega.
