Eetikakeskuse teadustegevus
Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadustöö peamised suunad on:
- normatiivne eetika;
- vara-uusaegne moraali- ja poliitikafilosoofia;
- bio- ja meditsiinieetika;
- keskkonnaeetika;
- teaduseetika;
- informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate eetika
- väärtuskasvatus ja väärtusarendus.
Teoreetilise eetika küsimustest on meid huvitanud normatiivsuse allikate ja väärtuspluralismi küsimused, inimloomuse ja moraali seos, moraalitunded ja moraalne motivatsioon.
Praktilise eetika valdkonnas on peamisteks uurimisteemadeks olnud informeeritud nõusoleku, privaatsuse ja julgeoleku, õigluse ja usalduse küsimused, geenivaramute ja e-tervise andmebaaside ning biomeetriliste tehnoloogiate rakendamise eetilised, sotsiaalsed ja juriidilised aspektid.
Mitmesugustes rahvusvahelistes teadusprojektides osaledes oleme oma koostööpartnerite võrku oluliselt kasvatanud, teeme koostööd arvukate keskustega Euroopas, aga ka USAs ja Aasias. Eetikakeskuse korraldatud rahvusvahelised teaduskonverentsid ja seminarid on toonud Eestisse väga mainekad teadlased ja võimaldanud paljudel eetikahuvilistel jälgida rahvusvahelisel tipptasemel arutelusid.
Mitmesugust eetikasse puutuvat infot (eetikakeskuse enda ettevõtmised, teated mujal toimuvaist konverentsidest vms) liigub eetikakeskuse infokirjas. Meie infokiri ilmub umbes kord kvartalis: pane ennast infokirja saajate nimekirja.
Käimasolevad teadusprojektid
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder (eetika teadur), Anu Tammeleht (teaduseetika metoodik-koolitaja). Vastutav täitja Kadri Simm (praktilise filosoofia kaasprofessor), täitjad sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest Marvi Remmik, Siim Espenberg, Kadri Lees, Helen Urmann
Kestus: 17.01.2023−30.06.2023
Rahastus: Eesti Teadusagentuur, 28000 EUR
Uuringu põhieesmärk on välja töötada metoodika Eesti teadlaskonna teaduseetika-alase kogemuse ning praktikate kaardistamiseks, testida seda metoodikat pilootuuringu käigus ning esitada uuringu tulemuste analüüsina raport tuvastatud probleemidest ning nende võimalikest lahendustest nii teadusorganisatsioonide tasandil kui süsteemselt. Uuringu tulemused on olulised teaduseetika valdkonna edasiseks arendamiseks, vajaduste kaardistamiseks ning koolituste planeerimiseks, järelevalveks ning organisatsioonikultuuri parandavate meetmete kavandamiseks.
Teaduseetika normide täitmine on hea teaduse eelduseks. Väärtused nagu ausus ja läbipaistvus, toetavad üldisi kehtivaid ühiskondlikke norme, aga teaduseetika on keskne ka ühiskonna ning teadlaskonna vastastikuse usalduse tagamiseks. Eetiline teadus toetab teaduse episteemilisi eesmärke ning jagatud normid on eelduseks edukale teadlaskarjäärile nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Projekti tunnus: 101094714
Projekti kestus: 01.01.2023–31.12.2025
Summa: 311 163 EUR
Juhtpartner: Oslo Ülikool
Vastutav täitja: praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm, eetikakeskusest kaasatud teaduseetika metoodik-koolitaja Anu Tammeleht
Eetika ja ausus on kõrge tasemega teadusuuringutes võtmetegurid ning need on üliolulised, et avalikkus teadust usaldaks. Projekt BEYOND toetab jõupingutusi, et edendada teadusuuringute eetika ja usaldusväärsuse kõrgeimate standardite (ingl k research integrity ja research ethics) järgimist ning ennetada väärkäitumist teaduses (ingl k research misconduct). Projekti raames uuritakse ja arendatakse erinevaid viise (nt hariduslikke, regulatiivseid, sh nügimise võtteid), kuidas toetada eetilist otsustamist nii institutsioonide kui indiviidide tasandil.
Et rikastada n-ö „mädaõunade“ lähenemisviisi, mis on praegu aluseks enamikule väärkäitumist ennetavatele meetmetele, võtab BEYOND teadusuuringute eetika ja hea teaduse osas kasutusele keeruka ökosüsteemi perspektiivi, mis võtab arvesse teadlaste ja teiste sidusrühmade mitmeid erinevaid kohustusi. Projekt uurib olemasolevat kirjandust käitumiseetika ja moraalse psühholoogia kohta ning teadustegevuse väärkäitumise sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ja kaasab avalikku konsultatsiooni kõik seotud huvipooled. Selleks, et teadusuuringute ökosüsteemi huvipooli suunata ja ette valmistada, kasutab BEYOND saadud teadmisi, et arendada
- psühholoogilistele teadmistele tuginevaid kontekstipõhiseid sekkumised teaduseetika/hea teaduse edendamiseks ja väärkäitumise ennetamiseks, pidades silmas individuaalseid ja institutsionaalseid kohustusi;
- meetodid, mille abil mõõta teaduseetika/hea teaduse alaste koolituste lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju tudengite ja teadlaste hoiakutele ning käitumisele;
- heade praktikate käsiraamat ja suunised standardsete tööprotseduuride täiendamiseks teadusuuringute ökosüsteemi seisukohast ning tegevuskava teaduseetika/hea teaduse parandamiseks aastaks 2030 ning
- uued koolitusmaterjalid ja -vahendid olemasolevate hariduslike materjalide täiendamiseks.
BEYOND kaasab kõik huvipooled kolme konsortsiumiga seotud temaatilise võrgustiku (ENRIO, EUREC, The Guild) ja sidusgrupi nõukoja kaudu, et tagada tulemuste laialdane levitamine ning hõlbustada juhiste kasutuselevõttu ja juurdumist.
Projekti tunnus: 101006430
Projekti kestus: 01.03.2021–29.02.2024
Juhtpartner: Oslo Ülikool
Vastutav täitja: Kadri Simm, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor
Projekt keskendub Avatud Teaduse põhimõtete kriitilisele eetilisele, teadusfilosoofilisele, interdistsiplinaarsele uurimisele.
Teaduse tulevik on avatud teadus (open science ehk OS), kus teadusuuringute kavandamine, protsessid, andmed ja tulemused on kõigile sidusrühmadele vabalt kättesaadavad. OS muudab teaduse tõhusamaks ja ühiskonna vajadustele paremini reageerivaks ning võimaldab kodanikel teadlastena aktiivselt osaleda kõigis teaduse aspektides. OS tekitab aga ka uusi küsimusi teaduseetika, hea teaduse ja väärkäitumise kohta. Me teame, et meie praegustes protsessides esineb teadusuuringute väärkäitumist ja küsitavaid uurimistavasid ning on tõenäoline, et nendega sarnased või uued väärkäitumise vormid või küsitavad tavad ilmnevad ka avatud teaduses. Seetõttu on oluline tuvastada ja analüüsida väärkäitumise potentsiaali OS-i erinevates valdkondades ja erinevatel teadusharudel ning tuvastada ja analüüsida praeguseid eetilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke lähenemisviise kaheldavatele tavadele reageerimiseks. Ainult sellisele analüüsile tuginedes saab Euroopa teadussüsteem tõhusalt tagada, et eetikast ja heast teadusest saab avatud teaduse struktuuriline komponent.
ROSiE sellist analüüsi pakubki ja töötab välja praktilised tööriistad, mille eesmärk on tagada teaduseetika ja hea teaduse järgimine avatud teaduses. Projektis osaleb multidistsiplinaarne uurimisrühm, mis koosneb maailma juhtivatest ekspertidest ja organisatsioonidest avatud teaduse, kodanikuteaduse ja teaduseetika valdkonnas.
Horisont 2020 projekt MEDIADELCOM „Meediaga seotud riskide ja võimaluste hindamine lähtudes dialoogilise kommunikatsiooni vajadustest: Euroopa meediamaastiku arengustsenaariumite loomine“. Projekti koordinaator on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, professor Halliki Harro-Loit.
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetika teadur. Vastutav täitja ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit
Kestus: 2021–2024
Rahastus TÜ eetikakeskusele: 4500 EUR
Arutleva kommunikatsiooni eelduseks kaasaegses meediastunud ühiskonnas on uudismeedia võimekus varustada ühiskonda tõese informatsiooniga ja luua foorum arutlevale avalikkusele, aidates nii kaasa probleemide lahendamisele ja ühiskonnale oluliste otsuste tegemisele. Praegune ultraparempoolsete ja populistlike jõudude populaarsuse kasv eriti Kesk- ja Ida-Euroopa endistes sotsialismimaades (Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Eesti), nii nagu ka Brexit, näitab seda, et Euroopa rahvaste ühised väärtused ja eesmärgid ei ole enam endastmõistetavad. Digirevolutsioon on lisanud teabe edastamise viise ja võimalusi, muutnud inimeste meediatarbimist, aga loonud ka tingimused valeinfo levitamiseks ning ühtlasi avalikkuse ja inimeste manipuleerimiseks. Kiirelt muutuv meediakeskkond loob seega arutleva avalikkuse jaoks nii uusi võimalusi kui ka uusi riske.
MEDIADELCOM keskendub nende võimaluste ja riskide määratlemisele ja mitmekülgsele analüüsile, ning vastavate arengustsenaariumide modelleerimisele. Arengumudelid annavad meediapoliitika kujundajatele vahendi informeeritud otsuste tegemiseks, mis looksid arutleva avalikkuse jaoks soodsa meediakeskkonna demokraatlike väärtuste ja praktikate toestamiseks.
Horisont 2020 projekt A4L_ACTIONS „Eluteaduste Liit: Strateegiatest tegudeni Kesk- ja Ida-Euroopas“. Projekti koordinaator on Masarykova univerzita Czechia. Tartu Ülikoolis koordineerib tegevusi professor Toivo Maimets.
Projekti TÜ eetikakeskuse poolne täitja: Mari-Liisa Parder, Tartu Ülikooli eetikakeskuse eetika teadur. Vastutav täitja rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Kestus: 2021–2024
Rahastus TÜ eetikakeskusele: 6975 EUR
Teadusuuringud ja innovatsioon (T&I) mängivad keskset rolli Euroopa ühiskondlike probleemide lahendamisel, sealhulgas kodanike tervise ja heaolu tagamisel. Vaatamata märkimisväärsetele investeeringutele püsivad riikide vahel endiselt erinevused teadus- ja innovatsioonitegevuses. Tervishoiusektoris võib teadus- ja arendustegevuse lõhe Euroopa kodanike tervise- ja elukvaliteeti põhjalikult mõjutada. Jätkates Alliance4Life'i edu, on EL-i rahastatava projekti A4L_ACTIONS eesmärk vähendada terviseuuringute ja innovatsiooni lõhet, parandades terviseuuringuid teostavate asutuste kultuuri, juhtimist, tunnustamist ja innovatsioonipotentsiaali madalamate tulemustega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. See aitab suurendada nende atraktiivsust ja sillutab teed koostööks arenenud Euroopa riikidega.
Lõppenud projektid
Eetikakeskus on üle aastate osalenud paljudes teadus- ja arendusprojektides.
Ülevaade senisest teadustegevusest