Autor:
Peeter Laurits

Maarja külas vaeti erivajadusega inimeste võimalusi kogukonnaelus ja töömaastikul

Maarja külas toimunud kogemusfestivalil tõdeti, et intellektipuudega inimene ei ole üksnes abivajaja, vaid panustada sooviv kogukonna liige.

3.–4. mail toimunud kogemusfestival „Eriline elu“ tõi kokku erivajadusega inimeste kutseõppega tegelejad, tööandjad ja muidugi erivajadustega inimesed. Esimene festivalipäev keskendus töö- ja õpikogemuste jagamisele ning seda vedas Tartu Herbert Masingu kooli direktor Huko Laanoja.  

Liisi Uder õiguskantsleri  büroost nentis, et tegelikkuses ei ole kõik nii roosiline, nagu seaduste-määruste-konventsioonide järgi tundub olevat: „Kõik on nagu olemas ja sõnastatud, kuid nähtamatud pisitakistused ei lase siiski eesmärke saavutada.“ Uder loetles mõningaid sagedasemaid probleeme: vaid vähesed leiavad rakenduse, sest õpitud erialal ei vajata nii palju töötajaid või vajab töötaja liiga palju juhendamist; sotsiaalne ettevõtlus kiratseb; osaajaga töö, mis sobiks erivajadusega inimesele, on vähelevinud; riik ei toeta, soodusta ega nügi erivajadusega inimeste töötamist piisavalt. Põhjustena tõi ta välja näiteks majanduskasvule ja efektiivsusele suunatud ühiskondliku hoiaku ja riigi laiema poliitika puudumise.

Ave Szymanel haridusministeeriumist kõneles õppija toetamisest kutsehariduses. Riigi eesmärk on iga õppija areng ja elukestva õppe toetamine. Kaasava hariduse põhimõtete kohaselt tuleb keskenduda sellele, mida õppija konkreetses keskkonnas vajab ning kohandada keskkonda talle sobivaks.  

Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast kõneles teemal, kuidas töötamise ja õppimise asjad päriselus välja näevad. Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom andis koolijuhi vaate erivajadusega inimeste kutseõppele. Aianduskooli tugevus on erilised lahendused. Toom pakkus, et aianduskooli ja Maarja küla õpetajad-juhendajad võiksid aeg-ajalt kohti vahetada, et õppida üksteise kogemustest. Hea ülevaate erivajadusega inimeste kutseõppest Soomes Kiipula ametikõrgkoolis andis konverentsil osalejatele Räpina aianduskooli Maarja küla õpperühma juhendaja Haimar Soku tehtud video.

Esimese konverentsipäeva lõpetas arutelu teemal „Kuidas haridus asja ette läheks“. Arutlesid Indrek Linnuste Pärnu Amanita töökeskusest, Maire Koppel Tartu MTÜst Iseseisev Elu, Katri Mandel Töötukassa Põlvamaa osakonnast ja Merlin Niinemägi, kes on Maarja küla eripedagoog. Kokkuvõtlikult leiti, et kõik inimesed võiksid töötada. Selleks aga tuleb uurida, millised oskused tal on, mida saab arendada ja mis on tema unistused. See eeldab väga praktilist õpet, mida lisaks koolidele saab anda ka otse töökohal.

Kogemusfestivali teine päev keskendus intellektipuudega inimeste osalusele kogukondlikus elus. Hommikuses konverentsiosas nimega „Suud puhtaks“ said nii Maarja küla elanikud kui ka teised neile külla tulnud erilised inimesed sõna võtta teemal „Kuidas eriline inimene näeb oma naabrit“.

Enda tööellu kasvamise kogemust jagas Maarja küla endine elanik Heigo Soo, kes nüüdseks elab oma korteris ja on tugitöötaja teistele intellektipuudega inimestele. Iseseisvast elust toob ta välja märkamise, et enne teisest inimesest arvamuse kujundamist on oluline suhelda ja tutvuda. Kui ta näeb, et naaber ei ole heatahtlik või suhtlusaldis, siis ei lase ta ennast sellest häirida. „Lärmakate naabrite puhul kasutan kõrvaklappe, muidu kannatab ju enda enesetunne,“ lausus Heigo.

Kogemuslugude kaudu sai konverentsil kinnitust asjaolu, et kellelegi ei meeldi lärmakad ja tülinorivad naabrid. Oluliseks peetakse aga sõprust, üksteise märkamist, kannatlikkust ja heade suhete hoidmist. Publiku seast kõlas lause „üksi me ellu ei jää“  ehk naabrit peetakse au sees.  

Mida teha, kui naabrid võõristavad? Konverentsile tulnud Rapla hoolekandeasutuse inimesed jagasid kogemust, kuidas nad korraldasid ümberkaudsetele inimestele peo ning pärast seda tekkisid ka heanaaberlikud suhted.

Konverentsi „Suud puhtaks!“ tulemuse võib kokku võtta ühe osaleja tõdemusega: „Hea naaber on see, kes teeb tuju heaks ja kellega saab koos igasuguseid asju teha!“

Festival „Eriline elu“ oli osa ka üleriigilisest „Teeme ära!“ talgupäevast. Maarja küla osales sel korral talgupäeval koos Naiskodukaitse Põlva ringkonnaga ümberkaudsete külade talgulistele lõunasuppi pakkudes.  

Pärast lõunasuppi said aga ümbruskonna talgulised osa mõttetalgutest. Koos kogukonnateadlase Dagmar Narussoniga arutleti, kuivõrd olulised on naabrid, kuidas avastada kogukonna ainulaadsust ning ühendada inimesi. „Naabrussuhted on dünaamilised, miski ei ole paigal või muutumatu. Neile tasub tähelepanu pöörata. Naabruskonna inimesed koos kujundavad paiga identiteedi ja paiga identiteet on osa meie igaühe isiklikust identiteedist,“ kinnitas Narusson ja tõi esile paradoksi, et kõige enam õpetab meid see naaber, kes meile ei meeldi või kellega me hästi läbi ei saa.  

Mõttetalgutel jagati kogemuslugusid ja märkamisi naabrussuhete kohta ning vaadeldi Narussoni abiga heade kogukondlike suhete loomise etappe. Eraldi käsitleti erivajadusega inimeste teemat kogukonnas – kuidas hoida naabruskond turvaline inimeste jaoks, kellel on puue? Siin on lihtne reegel – märka ja tunnusta inimest kui erilist isiksust, keda on kogukonnas väga vaja! See kehtib tegelikult kõigi kogukondlike suhete kohta – märgates naabreid kogu nende erilisuses avanevad meile üksteise uksed ja südamed.

Mõlemal festivalipäeval oli võimalik kaasa lüüa Maarja küla elanike ja tegevusjuhtide korraldatud töötubades. Näiteks sai kätt proovida savikojas kausi meisterdamises, vaibakudumises või sarži joonistamises. Lisaks oli võimalus käia külatuuril ning maitsta head ja paremat külaelanike kodukohvikus. Teise festivalipäeva lõpetas aga ühine tants ja trall, kus õue täitis muusikaga lõõtspillimängija Kristi Kool.  

Kogemusfestivali jäädvustas fotodele kunstnik ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2017/2018 õppeaastal Peeter Laurits.
Vaata fotosid siit!

 

Kogemusfestivali korraldas SA Maarja küla koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektiga Tartu Maailmaülikool. Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.  

Vaata lisaks:

  • Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt
  • Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel
     
Navi lastelaager

Kas ikka tasub Ida-Virumaale õpetajaks minna?

Pildil on inimesed istums ja esitlust kuulamas

Kultuuripealinn Peipsiäärel: kogukond lahendab ellujäämise küsimusi

Pildil on avaras saalis inimesed istumas laua taga

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad saavad eestikeelsele õppele üleminekul tuge Tartu lasteaedade kogemustest