Rahvusvahelisel teaduseetika konverentsil tutvustatakse Eesti hea teadustava esimest tööversiooni

Homme, 10. veebruaril toimuva Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Eesti Teadusagentuuri teaduseetika-teemalise konverentsi keskmes on hea teaduse ja küsitavate praktikate piiritlemine ning väärkäitumise ärahoidmine.

„Teadustöö tegemise mängureeglid on muutunud järjest keerulisemaks,“ ütleb konverentsi peakorraldaja, eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop. Tema sõnul ootavad teadlased ülikoolidelt ja teadusasutustelt nõu ja tuge, et muutuvate nõudmistega kaasas käia. Seetõttu rõhutab konverents organisatsiooni rolli hea teaduse tegemisel.

„Tahame pöörata tähelepanu sellele, et kogu vastutust ei saa panna ainult teadlastele. Organisatsioonil ja selle kultuuril on väga oluline roll: mõnikord võib organisatsioon teha heade tavade järgmise võimatuks ja see, kes tahab teha karjääri ja olla edukas, on sunnitud järgima hoopiski halba tava. Võib-olla olekski otstarbekas alustada sellest, milliseid käitumisi või tavasid me mingil juhul ei soovi,“ sõnab prof Margit Sutrop.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel märgib: „Selleks, et nii teadlased, teadusasutused kui rahastajad saaksid ühtmoodi aru, kuidas teaduse tegemisel hästi käituda ja karisid vältida, on sarnaselt teiste riikidega ka Eestis vaja hea teadustava üldist raamistikku.“

Eesti hea teadustava loomiseks on Teadusagentuuri juures koos käinud töörühm, mille pingutuste tulemust konverentsil tutvustatakse. „See dokument peaks saama teadusasutustele üldiseks suuniseks, mille toel on igal ülikoolil, instituudil ja ka Teadusagentuuril võimalik välja töötada oma täpsemad  tegevusjuhised, kuidas oma töö tegemisel hoiduda heade tavade vastu eksimistest ja mida väärkäitumise korral teha,“ lisab Koppel.

Konverentsi töötubades saab arutleda Eesti hea teadustava tööversiooni üle ning dokumendile parandusettepanekuid teha. Koostatud hea teadustava esimesele versioonile on võimalik tagasisidet anda ka pärast konverentsi.

Konverentsil esinevad dr Isidoros Karatzas (Euroopa Komisjoni eetikarühm), professor Krista Varantola (Soome teaduseetika nõuandev kogu), dr Daniele Fanelli (Stanfordi ülikool, USA), prof Eric Breit (Oslo ja Akerhusi Ülikool, Norra), prof Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus). Ettekannete järel arutlevad prof Toivo Maimetsa juhitavas paneeldiskussioonis Eesti hea teadustava vajalikkuse üle avalik-õiguslike ülikoolide esindajad ja Eesti Teadusagentuuri ning Teaduste Akadeemia esindajad.

Konverentsile eelneb Konstanzi ja Tartu Ülikooli doktorantide töötuba teaduseetikast. Konstanzi Ülikooli doktorandid annavad tagasisidet ka Eesti hea teadustava esimesele tööversioonile, osaledes konverentsi ingliskeelses töötoas. Konstanzi ülikool võttis oma hea teadustava vastu 2015. aastal. Selle koostamises osales ka Tartu konverentsi peakorraldaja, professor Margit Sutrop.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Teadusagentuuriga. Konverentsi toetavad Tartu Ülikooli arengufond ning Euroopa Komisjoni rahastatud Horizon 2020 projekt „Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“ (PRINTEGER), mis keskendub muuhulgas ka organisatsiooni rollile teadaste eetilise käitumise tagamisel. Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames. Konverentsile eelnevat doktorikooli ühiskursust toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo (Baltisch-Deutsches Hochschulkontor).

Konverentsi kava leiate aadressilt http://www.eetika.ee/et/konverents-researching-integrity
Konverentsi on võimalik otse jälgida aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo:
Katrin Velbaum, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht, katrin.velbaum [ät] ut.ee, +372 551 9184

PRINTEGERi projekti toetab Euroopa Liidu Horizon 2020 uurimis- ja innovatsiooniprogramm grandilepingu nr 665926 alusel.