Autor:
Freeimages.com pildipank

Rändelugude korje käigus jagas oma isiklikku lugu 45 inimest

Sel kevadel läbi viidud Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse rändelugude korje raames laekus ühtekokku 45 isiklikku rännulugu, mida kasutatakse õpetajatele ja noorsootöötajatele uue metoodilise õppevahendi koostamiseks.

Kõige rohkem lugusid panid kirja need, kes lahkusid Eestist teise maailmasõja ajal paatidega. Kirjeldati nii traagilist põgenemisteekonda kui ka uue ühiskonnaga kohanemise proovikive. Kui valdavalt olid nende lugude autorid põgenemise ajal alles lapseeas, siis ühe loo autoriks oli USAs elav 96aastane mees, kes meenutas valulikku põgenemist pereisa pilguga.

Projektijuht Ingi Mihkelsoo tõi välja, et ühe hingeminevamaid lugusid saatis üks noor naisterahvas, kelle vanavanaisa lahkus Eestist 1926. aastal Brasiiliasse paremat elujärge otsima. „Naine, kes oma perekonna loo kirja pani, ei olnud ise küll kunagi Eestis käinud, kuid see-eest on Eesti talle juba lapsest saati armas ja mõned aastad tagasi taotles ta Brasiilia kodakondsuse kõrvale uhkusega ka Eesti kodakondsust,“ rääkis Mihkelsoo, „Käisin Tallinnas Uus-Kalamaja tänaval tema vanavanaisa viimast elupaika otsimas, et saata Brasiiliasse mõned fotod, kuid kahjuks polnud seda maja enam alles.“

Saadetud jutustustest valib Eesti Pagulasabi välja kaksteist lugu, mille põhjal valmivad kompaktsed ja haaravad lühilood. Lugudest valmib õpetajatele ja noorsootöötajatele metoodiline õppevahend - 12 rändetemaatikat käsitlevat A2 plakatit. Mitmete lugude ajalooliselt oluline taust muudab koostatava õppematerjali hõlpsasti kasutatavaks näiteks geograafia- või ajalootundides.

Valitud lood illustreerib kunstnik Marja-Liisa Plats. Kokku trükitakse 200 plakatikomplekti, mida jagatakse projekti käigus korraldatavatel koolitustel osalevatele õppeasutustele tasuta. Sügisel 2017 on projekti lõpptulemus veebis vabalt kättesaadav kõigile huvilistele.

Mihkelsoo kirjeldas, et varasemate koolituste käigus on haridustöötajad korduvalt märkinud, et puudu on metoodilisest õppevarast, mis aitaks õpilastega erinevatest rändepõhjustest lähemalt rääkida. “Õpetajate huvist ajendatuna leidsime, et on vaja luua uus abivahend, mis avardaks noorte teadmisi rände põhjuste eripalgelisusest,” lisas Mihkelsoo.

Rändelugusid koguti projekti “Õpetajate ja noorsootöötajate rände- ja pagulasteemade alase kompetentsi tõstmine ning koolinoorte aktiviseerimine rändeteemadel kaasarääkimiseks” raames.

Lugusid kasutatakse õpetajatele ja noorsootöötajatele 12-plakatist koosneva õppevahendi koostamiseks. Lugude kirjutajate hulgas oli nii eestlasi välismaal kui ka välismaalasi Eestis. Temaatiliselt kirjutati nii töö-, õpi- kui pererändest, aga ka põgenemistest ja emotsionaalsetest lahkuminekutest. Kirjutajad jagasid nii oma isiklikke rännukogemusi kui ka oma esivanemate rände mõju oma elule.

Projekti viivad läbi Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seda rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu.
 

Lapsed laua ümber eetikakeskuse väärtuste mänguga

Võru linn peab lastesõbralikkust oluliseks

Kant 300 näituseinfo kujundus koos joonistusega Kantist

Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevaks valmiv näitus toob esimest korda publiku ette tema käsikirjad

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis