Avalikus ruumis olevad kohtumispaigad toetavad vaimset tervist

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 15. novembril toimunud konverents „Loo või loobu! Ruumiloome kui vaimse tervise alustala“ kinnitas Valga rolli linnaruumiteemaliste arutelude algatamisel ja hoidmisel.

Aasta tagasi toimunud konverentsi keskmes oli linnaruumi kujundamine kogukonna identiteedi, kunsti ja väärtuste abil. Nüüd arutleti ruumiloome ja vaimse tervise seoste üle. Üritust modereeris ning asjatundlikke kommentaare ja küsimusi lisas Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa. Konverents on ka järelvaadatav.

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor, Eesti inimarengu aruande üks autoritest Dagmar Kutsar rääkis teemal „Kogukondlikkus ja vaimne tervis“. Tervelt 70% inimese heaolust sõltub keskkonnast ja inimese enda tegevusest, sealhulgas suhetest: „Huvi- ja kogukonnategevustes osalemine on oluline heaolu loome aspekt,“ ütles Kutsar. Kogukondlikkus on tähtis, kuid tuleb õppida, kuidas hoida dialoogi, kui kogukonnaliikmete vaated kõiges ei ühildu.

Mõistmisele, et kogukonnasuhted hoiavad vaimset tervist, järgnes arusaamine, et suhete loomise ja hoidmise jaoks on vaja kohtumispaiku, mida saavad pakkuda nn ankurasutused: raamatukogud, rahva- ja külamajad. Sellele keskendus Eesti Koostöökogu juht Kairi Tilga oma ettekandes. Ankurasutuse tunnusteks on muutumatu asukoht, avalik funktsioon ja staatus, paigaidentiteedi kujundamine ja sotsiaalne missioon oma kapitali kogukonna heaks rakendada. Ankurasutused saavad pakkuda kohtumispaiku, mis hoiavad sotsiaalset ja emotsionaalset turvatunnet ja võimaldavad kriisides toime tulla.

Kairi Tilga ettekandele järgnes tema juhitud arutelu Valga piirkonna ankurasutuste juhtidega. Vestluses osalesid Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp, Lüllemäe Põhikooli direktor Mart Kase ja Puka kogukonnaköögi eestvedaja Kärt Kuvvas-Mekk. Arutelus osalejad tõid näiteid, kuidas nende asutus kaasab kogukondi ning pakub tegevus- ja kohtumisvõimalusi, nentides, et vahendite nappuse tõttu tegemata jäänud mõtteid on kuhjaga. Triinu Rätsepp rääkis Norra õppereisil kogetust, kus kohalikud põhjendasid omavalitsusele raamatukogu rahavajadust soovitusega arvutada kokku ühe raiskuläinud elu kulud ühiskonnale. Seejärel ei ole raske aru saada, kui mõistlik on investeerida avalikku ruumi.

Grete Podnieks tutvustas lühidalt linnaruumilavastust „Läbi linna: Valga+Valka“. Sarnane ettevõtmine on toimunud Tartus juba neli korda. Nüüd liigutakse korraga Valgas ja Valkas ning kokku saadakse nende linnade piiril. Lavastus sünnib inimeste abiga ja Podnieks julgustas kõiki oma Valgaga seotud lugusid tegijateni tooma.

Maastikuarhitekt Karin Bachmann rääkis vältimatust väliruumist. Me kõik vajame ja kasutame seda, kuid millele tuleks mõelda, kui väliruume luuakse? „Tänapäeva mänguväljakute miinus on nende ettearvatavus, sinna on sisse kirjutatud ainult üks mäng,“ ütles Bachmann. Abstraktsete elementidega mängualal, kus peab rakendama fantaasiat mängu tekitamiseks, on rohkem ruumi iseotsustamiseks ja erinevateks mängudeks. Laste kolahoov Tartus on selle hea näide (mujal maailmas Junk Playgrounds). Lastega sarnases olukorras on linna elurikkus – nii lastele kui ka elurikkusele ruumi jätmine on sageli ebamugav ja silmariivav. Siiski saab väikeste vahenditega palju ära teha, või vastupidi, näha muutusi midagi tegemata jättes.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru rääkis oma ettekandes õhusaastest, mürast ja nende tervisemõjust. Linnade õhusaastet ja müra põhjustavad liikumis- ja kütmisvalikud. Õhusaaste mõjutab salakavalalt kogu organismi, võib lühendada eluiga ja põhjustada varast surma. Müra tekitab stressi ja häiritust, mis omakorda viib eri probleemideni, näiteks une- ja vaimse tervise häireteni. Nii müra kui ka õhusaastega kokkupuutel jääb risk sageli märkamata, küll aga tekib reaalne mõju tervisele. Orru nimetas mitmesuguseid võimalusi õhusaaste ja müra vähendamiseks, näiteks vaiksemad ja väiksemad autod, paremad teekattematerjalid, raskeliikluse keelustamine elurajoonide lähedal ning piirkiiruste vähendamine.

Maastikuarhitekt ja linnaplaneerija Sirle Salmistu keskendus oma ettekandes peamiselt vanemaealistele, rääkides võrdsetest võimalustest linnaruumis. Arvestades rahvastikutrende ja ruumiotsuste mõju inimeste tervisele peaksime sellele palju enam mõtlema. Keskkond peaks võimaldama tervislikku vananemist ja avaliku ruumi kasutamist kogu elukaare vältel ning vältima ealist segregatsiooni. Barjäärid võivad peituda pisiasjades. Olulisemad komponendid avalikus ruumis on haljasalad (varju- ja puhkevõimalused), kõnnitavad kõnniteed, tualetid, valgustus, kohtumispaigad ja transpordivahendid.

Konverentsi viimase ettekande pidas veebi teel Ulla Alla Valgas asuvast arhitektuuriresidentuurist VARES. Ta küsis, kuidas leida alternatiive olemasolevale ruumikultuurile. Residentuurimeeskonna püüdlus on märgata seda, mis on juba kättesaadav ja olemas. Arhitektuur peaks enam olema hoolitsus-hooldusarhitektuur, mitte uute hoonete ehitamine. Mida kauem on hoone kasutuseta, seda raskem on seda uuesti kasutusele võtta ja hooldada. Seega on tähtis pidev kasutus: pesemine, putitamine ja remontimine. Just koristades märgatakse kulumist, valesid käitumismustreid ja vedelevaid asju. Vähendades asjade komplekssust, suurendame kasutus- ja parandusvõimalusi: juba ehitades tuleks mõelda, kuidas hoonet edaspidi parandada, remontida ja osi välja vahetada.

Konverentsile eelnenud avaliku ruumi teemalised arutelud Valgas jätkuvad ka tuleval aastal. Tänavuse konverentsi eel toimus mitu kohalikke elanikke kaasavat walkshop'i, kus liiguti märkamisi tehes noorte ja vanemate inimestega Valga linnaruumis. Walkshop'idega on plaanis jätkata, sest sisendit avaliku ruumi inimsõbralikkuse kohta on jätkuvalt vaja.

Lisaks tegutseb Tartu 2024 põhiprogrammi raames arhitektuuriresidentuur VARES. Residentuuri jooksul keskendutakse käeliste oskuste arendamisele ja ruumiloomekatsetustele. Kultuuripealinna aastal toimetavad VARES-es erinevad loovisikud, kelle residentuuri lõpuks valmib mõni teos või toimub üritus. 2024. aastal toimuvates töötubades ning talve- ja suvekoolis saavad huvilised õppida ununenud ja kohalikke eripärasid arvestavaid töövõtteid, mis aitavad olemasolevaid ressursse tõhusalt kasutada.

Konverents toimus Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi ja Tartu Maailmaülikooli ürituste raames ning seda korraldas Valga Vallavalitsus koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Eesti Koostöö Kogu ning teiste partnerite ja toetajatega. Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tartumaa Arendusseltsi katusprojektid Tartu Maailmaülikool ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kuuluvad Tartu 2024 põhiprogrammi.

Vaata lisaks:

• Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digiversiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt.
• Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.