Autor:
Kratt Studio

Kadri Simmi koostatud „Praktilise eetika käsiraamat. Õpik kõrgkoolidele ja gümnaasiumidele“ võitis 2023. aasta parima eestikeelse õpiku auhinna 

5. märtsil pälvis „Praktilise eetika käsiraamat“ Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleteo tänuüritusel 2023. aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna. Õpiku koostaja ja üks autoritest on Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm. Kokku on raamatu kokkupanekul osalenud kaksteist eetikaeksperti neljast kõrgkoolist. 

Auhind rõõmustab selle kirjutajaid väga. Õpiku koostaja ja üks autoritest, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm ütles: „Meil on väga hea meel selle tunnustuse üle, mis seda mitmeaastast hästi sujunud kollektiivset pingutust nüüd kroonib!“ 

Image
Pidulik foto haridusministri ja õpiku koostajatega tänuüritusel hariduse- ja teadusministeeriumis 15. märtsil 2023

Lisaks Tartu Ülikooli praktilise eetika kaasprofessorile Kadri Simmile osalesid õpiku valmimises doktorant Meos Holger Kiik (Tallinna Ülikool), TÜ praktilise filosoofia õppetooli toimetaja Marek Volt, praktilise filosoofia lektor Mats Volberg, teoreetilise eetika kaasprofessor Francesco Orsi, valitsemise ja õiguspoliitika kaasprofessor Helen Eenmaa, organisatsiooni ja juhtimise valdkonna vanemlektor Aive Pevkur (Tallinna Tehnikaülikool), TÜ eetikakeskuse projektijuht Kristi Lõuk, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, eetika nooremteadur Marten Juurik ja ärieetika kaasprofessor Mari Kooskora (EBS).  

Praktilise eetika käsiraamatu eesmärk on tutvustada valdkonna olulisemaid debatte, selgitada tähtsamaid mõisteid ning pakkuda valitud näiteid argumentidest. Õpikus on kaksteist teemat, mille kohta ei ole varem eesti keeles, Eesti konteksti arvestavalt ja just Eesti lugejat silmas pidades kirjutatud. Esimene peatükk keskendub eetika põhimõistetele ja -küsimustele ning annab ülevaate olulisematest eetikateooriatest. Seejärel käsitletakse eri peatükkides keskkonna-, bio-, kunsti-, spordi- ja kutse-eetikat, samuti eetikat poliitikas; perekonnaelus, seksi ja võimu asümmeetria seisukohalt; tehnoloogiat ja eetikat; teaduseetikat ja teadlase eetikat ning kommunikatsiooni, meedia, ajakirjanduse ja ärieetikat. Iga peatükki saab ka eraldiseisvalt lugeda. Lisaks on kogumikus praktilisi harjutusi ja arutlusküsimusi, mis aitavad mõtiskleda enda seisukohtade üle ning sisaldavad eetikateemalistes debattides kaasalöömiseks kasulikke põhjendusi. 

Eelkõige näevad õpiku autorid sihtrühmadena gümnasiste ja kõrgkoolide sissejuhatavate kursuste üliõpilasi, kuid nad loodavad, et õpimaterjali leiavad üles ka teised lugejad väljaspool õppeprotsessi.  

Praktilise eetika käsiraamatu eesmärk on tutvustada valdkonna olulisemaid debatte, selgitada tähtsamaid mõisteid ning pakkuda valitud näiteid konkreetsetest argumentidest. Kogumikus on ka praktilisi harjutusi ning arutlusküsimusi, et mõtiskleda oma seisukohtade üle ja varustada end mõistete ning põhjendustega löömaks kaasa eetikateemalistes debattides. 

Õpik on praegu kõigile tasuta kättesaadav aadressil www.eetika.ee/opik, kuid peatselt ilmub see ka paberil. Kuna mitu põnevat teemat jäi praegu välja, siis on võimalik, et tulevikus saab õpik ka järje. 

Õpik on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ toel. Uurimistööd on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti uuringute tippkeskus, TK145) ning ETAG-i grandi IUT20-5 kaudu. 

Lisaks pälvis eriauhinna „Liivi keele õpik“, mis on esimene trükis ilmunud eestikeelne liivi keele õpik kõrgkoolidele. Õpiku on koostanud läänemeresoome keelte lektor Miina Norvik ja läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk.

Image
foto aukirjast koos autorite nimedega

 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tartu Ülikooli suur medal

Selgunud on tänavused teenetemärkide kavalerid

Illustration

Seminar „Tehisintellekti eetika: kas innovatsiooni pidur või hea teaduse arengumootor?“

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Rääkivad seinad ja sõnapuud: keeleliselt rikka õpikeskkonna loomine Ida-Virumaal