In memoriam Theda Rehbock

In memoriam
Theda Rehbock (27.8.1957 Aurichis
–2.1.2021 Susimetsas, Pärnumaal)

Image

In Deutsch

Head kolleegid!

2. jaanuari  varahommikul lahkus mu hea sõber, filosoof Theda Rehbock, kes viimased poolteist aastat elas oma Susimetsa talus, Laadi külas, Häädemeeste vallas, Pärnumaal. Enne Eestisse kolimist (alates 2003. aastast) oli Theda korduvalt Tartu Ülikooli külalisprofessor ja pidas filosoofia osakonnas loenguid, esines mitmetel eetikakeskuse konverentsidel ja seminaridel. Kõige pikem viibimine Tartu ülikoolis oli 2010. aastal, kui ta aprillist juunini oli TÜ filosoofia osakonna külalisprofessor (DAAD Kurzzeitdozentur). Ta õpetas meil kahte kursust: „Lying, truth and truthfulness-moral, anthropological and linguistic arguments against lying“, ja „Aristotelese „Nikomachose eetika““. Ta pidas ettekande Karl Ernst von Baeri 220. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil. Viimati osales ta 2019. aasta juunis Pühajärvel toimunud filosoofia osakonna empaatia seminaril.

Theda Rehbock sündis 27.08.1957. aastal Aurichis, Saksamaal. Ta õppis germanistikat ja filosoofiat (mõnda aega ka ajalugu ja romanistikat) Zürichi, Müncheni, Münsteri ja Konstanzi ülikoolis. Doktoritöö „Goethe und Rettung der Phänomene. Zur philosophiscehn Kritik der naturwissenschaftliches Weltbildes, am Beispiel der Farbenlehre“ kaitses ta 1992. aastal Konstanzis. Habilitatsionitöö „Personsein in Grenzsituationen. Zur Kritik der Ethik medizinischen Handels“  kaitses 2003 Dresdeni Tehnikaülikoolis.

Theda Rehbocki raamatud:

  • Goethe und die "Rettung der Phänomene": Philosophische Kritik des naturwissensschaftlichen Weltbilds am Beispiel der Farbenlehre (1995)
  • Personsein in Grenzsituationen: Zur Kritik der Ethik medizinischen Handelns (2005)

Theda Rehbocki neid artikleid on võimalik lugeda inglise keeles:

  • „How to respect the will of mentally ill persons“, Studia Philosophica Estonica, Vol. 6.2 (2013) „Medical Philosophy and Medical Ethics in the Nordic and the Baltic Countries“ (eds) K. Simm & H. Lerner. doi: https://doi.org/10.12697/spe.2013.6.2.03 
  • „Light And Color From A Philosophical Point Of View“, Trames, 2003, vol 7, No 3, 183–202.
  • Eetikakeskuse informeeritud nõusoleku konverentsil peetud ettekande alusel  valmis suurepärane artikkel autonoomiast: „Limits of Autonomy in Biomedical Ethics? A Conceptual Clarification“, in Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics , Volume 20 , Issue 4 , October 2011 , pp. 524–532, Special Issue „From Informed Consent to No Consent“ (ed. M.Sutrop, K.Simm). DOI: https://doi.org/10.1017/S0963180111000260
  • Siin peetud kursuse alusel valmis artikkel „Don't lie. Why not? How to Argue for Truthfulness in Medical Ethics?“,  Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics (2012), 21, 177–187.

Meie teed ristusid Konstanzis 1992. aastal, kus ta kaitses oma doktoritöö ja õpetas parasjagu filosoofiat. Läksin tema Husserli fenomenoloogia seminari ja sealt algas meie filosoofiline kõnelus, mis kestis 29 aastat. Me olime harva ühel meelel, aga see oli inspireeriv ja ärgitas järele mõtlema ning uusi argumente leidma. Theda oli väga hea Kanti filosoofia tundja, aga ta tundis hästi ka fenomenoloogilist traditsiooni (Husserlit jt) ja antiikfilosoofiat. Olen Thedale tänulik, et ta viis mind kokku minu tulevase juhendajaga, prof. dr. Gottfried Gabrieliga.

Kuna eetikuna huvitas teda patsiendi autonoomia ja hoole teema, hea surma (kui üks osa heast elust), meditsiinilise sekkumise, surma ja surnute kohtlemise teema, siis oli tema enda haigus ja valmistumine surmaks talle ka filosoofilise mõtiskluse allikaks. Sel teemal on talt ilmunud ka artikkel „Surm ja surnud – filosoofiliselt vaadelduna“ (2018).

Theda põdes rinnavähki. 2013. aastal tegi ta läbi vähiravi. 2018. kui ta sai teada, et vähk ei ole taandunud ja metastaasid on luudes, otsustas ta professuurist loobuda ja kasutada järelejäänud aastaid lugemiseks, kirjutamiseks ja reisimiseks. Tema inauguratsiooniloeng professorina Evangeelses Kõrgkoolis Bochumis 2019. veebruaris oli ühtlasi ka lahkumisloeng. Mais 2019 asus ta oma haagissuvilaga teele, läbi Skandinaavia, Eesti suunas, et  jõuda siia juubelilaulupeole. Ta oli õppinud selgeks mitu eestikeelset laulu ja laulis kaasa nii Tartu kui Tallinna laulupeol. Kui peale laulupidu Haapsalus käisime, palus ta mul otsida endale Eestis maja, kuhu paikseks jääda. Alul oli kavas Haapsalu lähedale üks arhitektuuripärl lugemistorniga  osta, aga see ei olnud mõeldud aasta läbi elamiseks. Nii langes liisk Susimetsa maja kasuks, mis asub Lottemaa lähedal, Laadi külas Pärnumaal. Ta nautis seda, et sai oma kasvuhoones tomateid ja kurke kasvatada, noppida suvel peenralt maasikaid ja korjata sõstraid, jumaldas ujumist oma tiigis, saunas käimist. Kui jalad enam ei kandnud, ostis golfiauto, millega mööda krunti sõita ja elektrilise ratastooli, mis võimaldas liikuda nii Pärnus, Tallinnas kui Tartus.

Theda oli väga suures vaimustuses Eestist ja jõudis siin luua terve hulga sõprussuhteid, laulda Pärnu kooris (tal oli väga ilus hääl). Tema 63. sünnipäeval olio 40 külalise ringis, enamasti Pärnu kandi inimesed, kellega ta oli jõudnud tutvuda. Ta hakkas õppima eesti keelt ja luges suure huviga Jaan Krossi. Elas kaasa Krossi juubelile eelmisel kevadel. Oktoobri lõpus käis ta Pärdi keskuses ja sai tuttavaks Arvo Pärdiga, kelle muusikat ta väga hindas. Novembri lõpus käisime veel ERMis ja ta hakkas huvi tundma Kreutzwaldi muinasjuttude vastu, mille saksakeelse väljaande talle jõuludeks kinkisin. Lugeda ta seda aga enam ei jõudnud. Veel detsembri alguses Tartust MRT uuringult koju sõites ütles ta, et tahab kirjutada 3 raamatut. Kahjuks jäid need kirjutamata. Ka Susimetsast filosoofiakeskuse loomine (Moto: filosoofia kui eluvorm), jäi pooleli. Theda unistus oli, et Susimetsast saaks avatud filosoofiakeskus, kus inimesed saavad võimaluse kirjutada raamatuid ja samal ajal aias töötada.

Talle meeldis väga raamat Pierre Hadot, „Philososophie als Lebensform. Geistige Übungen in der Antike" (Berlin, 1991). Tema unistuseks oli muuta Susimetsa selliseks kohaks, kus saab praktiseerida filosoofiat kui eluvormi. Raamat algab motoga Immanuel Kantilt, kelle filosoofiat ta väga hindas ja hästi tundis. Kant kirjutab: „Millal Sa hakkad vooruslikult elama, ütles Platon vanale mehele, kes ütles, et oli kuulanud ta loenguid. – Ei saa ju alati vaid spekuleerida, ükskord peab hakkama mõtlema ka selle õpetuse elluviimisele. Tänapäeval peetakse seda inimest entusiastiks, kes nii elab nagu ta õpetab.“  (Immanuel Kant, Väikesed loengud, Filosoofiline entsüklopeedia). Ka Theda uskus, et filosoofia ei seisne mitte selles, et konstrueerida süsteem vaid tatud viisis maailma vaadelda või veel enam, teatud viisil seda elada.

Theda suri oma kodus Susimetsas, vaikselt ja rahulikult, ilma valude ja ravimiteta, just nii, nagu ta seda soovis. Suured valud, mis teda oktoobri keskpaigast detsembri keskpaigani piinasid, olid järele andnud ja ta sai rahulikult uinuda igavesele unele.
Tema soov oli, et ta maetaks perekonna hauaplatsile Aurichis Põhja-Saksamaal, aga saadetaks ära oma kodust Susimetsas. Teelesaatmine ja leinatalitus toimusid Susimetsas 8.–9. jaanuaril, muldasängitamine leiab aset 18. jaanuaril Aurichis, Ida-Friisimaal.
 
Olen kaotanud väga hea sõbra. Filosoofia kogukond on aga kaotanud väga hea, originaalse mõtlemise ja täpse argumentatsiooniga filosoofi ja tundliku mõtlemisega eetiku.  Tema voodi kõrvale jäi lahtiselt artikkel "Mis on Eesti filosoofia?", SPE erinumbers, teemal "History of Philosophy in Estonia" (vol. 8, 2, 2015). Seal küsitakse, mis on EESTI filosoofia, kas eesti keeles kirjutatud, eestlaste kirjutatud või Eestis elanud filosoofide kirjutatud. Kui EESTI filosoofia kirjutada suure E tähega, siis oli Theda Rehbock Eesti filosoof. Loodan, et saame varsti mõne tema kirjatöö ka eesti keelde tõlkida.

Sügavas leinas
Margit Sutrop

#InMemoriam

In memoriam Theda Rehbock

In memoriam Theda Rehbock 27.8.1957 in Aurich, Ostfriesland - 2.1.2021 in Susimetsa, in der Nähe von Pärnu in Estland