Mulgimaa noortekeskused aitavad hoida elavana mulgi kultuuri
7. detsembril toimub Tõrva Avatud Noortekeskuses Mulgimaa noortejuhtide seminar, kus tehakse kokkuvõtteid noortekeskustes toimunud mulgi kultuuri teemalistest tegevustest, mängitakse väärtusmängu „Eesti rahva sada valikut“ ning valmistatakse ette 2024. aasta kevadel toimuvat XIV Mulgi konverentsi.
Mulgi Kultuuri Instituudi ja Tartu Maailmaülikooli koostöös toimub 9. mail 2024 XIV Mulgi konverents „Tillike kultuur suuren ilman“, mis keskendub peamiselt noortele. Selle ettevalmistamiseks ning noortelt sisendi saamiseks toimusid 2023. aasta sügisel neljas Mulgimaa noortekeskuses temaatilised töötoad ja arutelud mulgi kultuuri ja mulgiks olemise üle. Ettevõtmine kandis kõigis noortekeskustes sama nime – „Mulgi noorde päe“.
Mulgimaa kannab tänavu ka Eesti toidupiirkonna nime ja selle tunnusmõte on “Mulgi süük – uus ja vana ütenkuun“, seepärast tutvustati päeva raames noortele ka mulgi toite, mida saab nii maitsta kui ka ise teha. Kuna mulkide oluline identiteedi alus on keel, sai igas õpitoas ühel või teisel moel ka mulgi keelt harjutada või vähemalt kuulata. Pikem ülevaade toimunud mulgi noorte päevadest on uudise alumises osas (Kokkuvõtted noortekeskuste mulgi noorte päevadest).
7. detsembril toimuvast seminarist on oodatud osa võtma nii Mulgimaa noortekeskuste töötajad kui koolide huvijuhid kõigist kolmest Mulgimaa omavalitsusest (Mulgi, Viljandi ja Tõrva vald). Oodatud on ka aktiivsed huvilised noored. Seminar aitab edasi minna 2024. aasta konverentsipäeva planeerimise ja arutelufookuste täpsema seadmisega.
Nii seminar (7.12.2023) kui ka konverents (9.05.2024) valmistatakse ette ja viiakse läbi koostöös Mulgimaa omavalitsuste, Mulgi Kultuuri Instituudi ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektiga Tartu Maailmaülikool. Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Igas noortekeskuses said noored osa võtta käelistest ja/või liikumistegevustest, mis pakkusid teadmisi ja oskusi meisterdamiseks, aitasid tundma õppida mulgi käsitööd, muusikat ja kultuurilugu ning kasvatasid seeläbi kultuuriteadlikkust. Muidugi toimusid arutelud ja vestlused mulgi kultuuri ja mulgiks olemise üle. Kindlasti sai iga noor päevast kaasa mõne uue teadmise või meisterdamisoskuse, mõnel pool isegi omatehtud asja.
- Karksi-Nuia noortekeskuses toimus sündmuse raames suisa mitu erinevat töötuba, mis said teoks 15. ja 16. novembril. Esiteks valmistasid noored Ly Laanemetsa käe all endale linasest riidest Lina-Leenud. Mängiti ringmänge, küsiti mõistatusi, lauldi ning söödi maitsvaid pannkooke. Seda kõike tehti muidugi mulgi keeles, et mulgi pärimus ikka säiliks. Teisel päeval sai iga osaline käsitööõpetaja Liina Ambose käe all teha mulgikeelse sõnumiga nahast kauni ja praktilise võtmehoidja. Arutelu mulgiks olemise üle viisid läbi töötubade juhendajad koos noortekeskuse töötaja Kertiga. Söögiks pakuti Lilli külaseltsi küpsetatud pisikesi pannkooke koduse moosiga.
- „Mulgi noorde päe" Tõrva Avatud Noortekeskuses sai teoks 20. novembril. Alli Laande käe all valmis traditsiooniline Mulgi puder, mida kõik noortekeskuse külastajad maitsta said. Koos noortega valmistati maitsvaid kamapalle, millele lisati kaasaegse nüansina kookoshelbeid ja kakaod. Alli kõneles noortega ainult mulgi keeles ja igaüks lahkus õpitoast mõne mulgikeelse sõna või väljendi võrra rikkamana. Muidugi arutleti ka mulgi keele ja kultuuri populariseerimise teemadel. Selgus, et mulgi toidud maitsevad noortele väga, aga kahjuks valmistatakse neid ainult üksikutes kodudes ja koolis peaaegu üldse mitte. Lisaks oli Tõrva noortel külas torupillimeister Andrus Taul, kes tutvustas noortele torupilli ning iga töötoas osaleja sai endale valmistada pisikese roopilli. Kui pillid valmis ja muusika kõlama hakkas, tekkis huvilisi kohe juurde ning ka nemad said endale oma pilli meisterdada.
- 21. novembril toimus “Mulgi noorde päe” Abja noortekeskuses. Mulgi käsitööd tutvustava töötoa korraldas seal Mulgi Ukuvakk, läbi viis selle käsitöömeister Marvi-Liina Riid, kes tutvustas noortele mulgi rahvarõivaid, meistri käe all sai proovida kõlavöö ja paelte punumist. Kohal olid ka Lilli külaseltsi esindajad, kes küpsetasid noortele pisikesi pannkooke ja pakkusid neid koduse moosi ja meega. Koogisöömise juurde kuulati noorte mõtteid mulgiks olemisest. Arutelu viisid läbi noortekeskuse töötajad Elle ja Iiri. Abja noored tõid välja, et koolis on kohati mulgi kultuuri puudutavaid teemasid isegi liiga palju, aga neid võiks noortele esitleda uuenduslikumalt, näiteks mänguliselt, käies õppekäikudel jne, mitte ainult loengu vormis. Arutelu käigus selgus, et noored on väga huvitatud kohtumisest teiste Mulgi noortega, eriti sooviksid nad Tarvastu ja Tõrva noortekeskusi külastada. Abja noortekeskuses võiksid nende arvates toimuda mulgi teemalised töötoad, näiteks võiks kaunistada noortekeskust mulgipäraste seinamaalingute või mustritega.
- Tarvastu noortekeskuses toimus “Mulgi noorde päe” 4. detsembril. Ette oli valmistatud mulgikeelne maastikumäng, kus noored pidid Mustlas ringi liikudes leidma üles ette antud punktid ja igas punktis vastama mõnele mulgiteemalisele või koduloolisele küsimusele. Mängu jaoks oli vaja nutitelefoni laadida rakendus ja lülitada sisse GPS. Mängupunktid olid üle Mustla aleviku laiali ja küsimus avanes alles siis, kui mängija oli õigesse kohta jõudnud. Vastuste otsimiseks ja vajadusel ka küsimuste eesti keelde tõlkimiseks sai kasutada interneti abi. Lisaks tänavatel kõndimisele tuli ka näiteks raamatukokku ja käsitöökotta sisse astuda. Pärast maastikumängu koguneti Tarvastu noortekeskusesse, kus toimus ühine arutelu. Toiduks oli Mulgi korbid, mille küpsetas kohapeal valmis Tarvastu gümnaasiumi 7. klassi õpilane Rasmus Põder.
Tekst: Kristi Ilves ja Tartu Maailmaülikool
Päisepildil: Mulgi Noorde Päe Tõrva Avatud Noortekeskuses
Vaata lisaks:
- Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt.
- Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.
