Foto:
Karolin Köster

Valmis uus metoodiline vahend klassijuhatajatele oma töö analüüsimiseks

Tallinna Haridusamet ja Tartu Ülikooli eetikakeskus esitlesid 6. jaanuaril esmakordselt klassijuhataja eneseanalüüsimudelit, mis on mõeldud klassijuhataja ameti mõtestamiseks kõigile Eesti klassijuhatajatele ja kooliperedele.

Klassijuhataja eneseanalüüsimudel on klassijuhataja ameti mõtestamiseks loodud metoodiline abivahend, mis sündis haridusameti ja eetikakeskuse haridusspetsialistide koostöös. Mudelist on kasu nii klassijuhatajail endil kui ka kooliperel tervikuna ning see on üles ehitatud mänguliselt – näiteks sisaldab see tegevus- ja rollikaarte, näidisstsenaariume mudeli kasutamiseks, küsimuste kompassi jm.

„Mudeli abil saab klassijuhataja kui väärtuskasvatuse võtmeisiku tähtsat rolli mõtestada mänguliselt ja pingevabalt, nii omaette kui ka kolleegidega mitmekesi,“ ütles Mari-Liis Nummert, Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht. Ta lisas, et mudel tugineb klassiõpetaja eri rollidele ning sisaldab klassijuhatajatöö väärtusi, väärtusvalikuid, erinevaid tegevusvaldkondi ja ülesandeid ning tööks vajalikke pädevusi. „Laiemalt on mudel ka kommunikatsioonivahend koolipere ja klassijuhatajate vaheliste suhete ja kokkulepete mõtestamiseks,“ selgitas Nummert, kuidas mudel veel kasuks saab olla.

Tallinna 2035 arengustrateegias on kirjas, et õppija arengu toetamisel on keskne roll just klassijuhatajal,“ sõnas Katrin Parve, haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist. Selleks, et klassijuhataja saaks oma mõju, rolli ja tegevusi paremini mõtestada ning planeerida, otsustatigi koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega see abistav töövahend välja töötada, selgitab ta.  „Mudel ongi otseselt mõeldud klassijuhatajaid oma rollis võimestama,“ ütles Parve.

Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli esitlemine toimus veebiseminaril „Klassijuhataja eneseanalüüsimudel – koolipere teejuht klassijuhataja ameti mõtestamiseks“, mis toimus 6. jaanuaril ja seda saab järele vaadata Facebookis.

Klassijuhataja tänase ja homse rolli mõtestamiseks said seminaril sõna koolijuhid Imbi Viisma (Kadrioru Saksa Gümnaasium) ja Kairi Jakobson (Tallinna Rahumäe Põhikool) ning Tallinna Haridusameti klassijuhataja teema-aasta eestvedaja Katrin Parve.

Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli välja töötanud Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühma nimel tutvustas mudelit väärtuskasvatuse kooli ja lasteaia projektijuht Mari-Liis Nummert. Mudeli kasutusviiside kohta jagasid oma esmamuljeid klassijuhatajad Oleg Zahharov (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Kristina Jürgenson (Tallinna Pae Gümnaasium).

Tartu Ülikooli eetikakeskuse loodud klassijuhataja eneseanalüüsimudel koostati Tallinna Haridusmeti klassijuhataja teema-aasta 2020/2021 raames, millega taheti pöörata enam tähelepanu klassijuhataja ametile ja klassijuhataja rolli väärtustamisele iga õpilase arengu toetajana.

Mudel on pärast esitlust kõigile kättesaadav Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tallinna Haridusameti veebis.

Pildil on Mari-Liis Nummert eelmisel aastal Õpetajate Majas mudelit tutvustamas. Foto: Karolin Köster

#koostöö
Inimesed istuvad laval, taustaks on ekraanile on kuvatud videokõne.

Tartu ja Konstanzi ülikoolid tähistasid 20 aastat sõprust

#koostöö
Valge kitliga teadlane näitab geenivaramu masinaid.

Oma bioeetikakeskust loovad etiooplased külastasid Eesti kolleege

#koostöö

Eetikakeskus Ukraina raadas

20.–21. oktoobril on Tartu Ülikooli eetikakeskuse esindajad prof Margit Sutrop ja referent Marten Juurik külas Ukraina parlamendis, kus aitame läbi viia väärtuste teemalist mängu parlamendiliikmetele.