Klassijuhatajast, armastusega

Kevade hakul võttis 42 tallinnlast kätte ja osales Tallinna linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse kutsel kirjatalgutel „Minu klassijuhataja“. Kirjutajate hulgas oli nii algklassilapsi, põhikooliõpilasi, gümnasiste kui ka neid, kel koolitee ammu selja taga; oli nii eesti kui ka vene emakeelega kirjutajaid.

Õpilased on tähelepanelikud vaatlejad ja võivad veel aastaidki hiljem mäletada sündmusi ja olukordi, mis klassijuhatajast nende jaoks tähtsa inimese on teinud. Nii kirjutab Mark Samuel Malk Tallinna Ühisgümnaasiumist: „Minu ema on rääkinud oma esimesest klassijuhatajast, Reet Tšiževskajast, kes talle väga sügava mälestuse on jätnud. Lugusid, kuidas õpetaja 90ndate alguses tervet klassi motiveeris, innustas ja sõna otseses mõttes inimesteks õpetas, oleme õega kodus kuulnud „paar“ korda. Ema on öelnud, et kolmkümmend aastat hiljem ei mäleta ta paljudest tundidest midagi peale selle, et tint läks vihikus laiali. Aga ta mäletab, kuidas õpetaja rääkis loo sellest, et tema väga sõbralik ja uudishimulik koer nuusutas tänaval võõrast kassi. Mispeale kass koera näo ja silmad katki kriipis. Loo moraal polnud see, et kassid ja koerad ei saa läbi, vaid see, et igaühel on oma isiklik ruum, kuhu pole viisakas tungida.“

Gümnaasiumiõpilasest kirjutajal jätkub häid sõnu ka oma klassijuhataja kohta: „Kes siis on minu praegune klassijuhataja ja meie klassi influencer? Minu praegune klassijuhataja on õpetaja Karola Velberg. Peale selle, et ta on väga hea soome keele õpetaja, teeb ta oma tööd klassijuhatajana kindlasti rohkem kui mõned teised. Usaldust aitab luua väikeste asjade tegemine. Tundsime juba esimesest koolipäevast, et õpetaja Karola on meid oma tiiva alla võtnud. Oleme tema karud. Nii ta meid kutsubki: „Karolan Karhut“. Esimese koroonalaine ajal kinkis ta tervele klassile maskid, kuhu see nimi oli peale trükitud. Väike tegu, aga tekitas suurt kuuluvustunnet.“

Lugudes oma klassijuhatajast tunnustavad kirjutajad märkamist ja hea sõna ütlemist õigel ajal, eeskujuks olemist ja innustamist, inspireerimist ja silmapiiri avardamist, toetamist ja silma peal hoidmist, kui kõik ei lähe just kõige ladusamal kombel või piinab õpilast maailmavalu. Kirjutati nii essee-, kirja- kui luulevormis. Analüüsiti, miks mõni klassijuhataja on õpilastele armsam ja olulisem kui mõni teine. Hea klassijuhataja näeb lapse võimeid ja suunab teda jõudumööda neid arendama, teeb lapse tuttavaks kultuuriga ja komberuumiga. Head klassijuhatajad teevad oma tööd pühendunult, mitte sellepärast, et „peab“. Hea klassijuhataja ei ole ideaalinimene, vaid ennekõike inimene.

Kirjatalgute mõte oligi pöörata suuremat tähelepanu klassijuhataja tähtsale tööle ja tema rollile väärtuskasvatajana. Sai kinnitust, et meie koolides on palju suurepäraseid õpetajaid, kes igati tunnustust ja tähelepanu väärivad.

Kirjatalgute žürii tänab kõiki kirjatalgutel osalejaid ja tõstab esile kümmet omanäolisemat tööd. Tunnustuse pälvisid:

Marleen Juhanson (Tallinna Saksa Gümnaasium), kelle "Armastuskiri klassijuhatajale" annab mõista, et nii klassil kui ka klassijuhatajal on vedanud – teineteisest peetakse lugu ja oma tänulikkust näidatakse välja.

Hanna Grete Rebane (Tallinna 21. Kool) tõi oma kirjatöös häid näiteid klassijuhataja ja tema klassi erilisest suhtest.

Lilian Kaseväli (täiskasvanute kategoorias) lihtne, inimlik ja kaasahaarav jutuvestmisoskus haarab lugejat, mälestused klassijuhatajast on eredad ka aastaid pärast koolitee lõppemist.

Mark Samuel Malk (Tallinna Ühisgümnaasium) kirjeldab värvikalt mitme põlvkonna klassijuhatajaid – hea klassijuhataja jääb oma õpilastele meelde pikaks ajaks.

Kertu Ketlin Lepmetsa (Tallinna Mustamäe Gümnaasium) lugu paistis silma ausa, südamliku ja avatud väljendusviisiga ning kirjutaja sügava isikliku kogemusega sellest, kuidas eriline ja toetav suhe koolis võib olla õpilase jaoks elumuutev.

Elise Pius (Tallinna Mustamäe Gümnaasium) on oma armsa ja lihtsa loo esitanud käsikirjaliselt, mis muudab öeldu isiklikuks ja südamlikuks.

Chrislin Smith (Talinna Inglise Kolledž) kirjutab oma loos, kuidas klassijuhataja on nii õpilastele kui ka lapsevanematele oma käitumisega õpetanud hoolivuse kui olulise väärtuse tähendust

Hetli Ilves (Tallinna 21. Kool) kirjeldab siiralt ja südamlikult, kuidas neil on oma klassijuhatajaga vedanud, sest õpetaja märkab oma õpilaste tugevaid külgi ja innustab neid.

Eripreemia said Ell Juhani (Tallinna Mustamäe Gümnaasium) kauni ja metafoorse väljendusviisi eest ja Jakov Gorišni (Lasnamäe Gümnaasim), kes kirjutas oma töö eesti keeles ning tõi näiteid oma klassijuhatajast kui suurepärasest väärtuskasvatajast.

Suur tänu kõigile osalejatele ja palju õnne esiletõstetuile!

Kirjatalgud „Minu klassijuhataja“ korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Tallinna Haridusametiga klassijuhatajate teema-aasta 2021 raames. Kirjatalgute teave ja tingimused https://www.eetika.ee/et/minu-klassijuhataja

Kirjatalgute žüriisse kuulusid klassijuhatajate nõukoja liikmed Anu Kušvid, Svetlana Udras ja Janne Oengu; Mari-Liis Nummert, Tiia Kõnnussaar ja Helen Hirsnik Tartu Ülikooli eetikakeskusest ning Katrin Parve, Pirgit Pedaja ja Evelin Vanaselja Tallinna Haridusametist.

Tiia Kõnnussaar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse kolumnist-toimetaja, žürii liige