Kollokvium: Personaalne meditsiin - vastavalt vajadustele ja/või võimalustele?

Tulge kuulama, arutama ja kaasa mõtlema küsimuste üle, mis kaasnevad seoses sooviga personaalset meditsiini ellu viia, igapäevaselt rakendada. Mõtleme üheskoos kuidas seda mõista tuleks, mida on reaalne oodata ning kuidas seda kõige paremini nii iga üksiku inimese kui rahvatervise huve nö teenima panna. 

28. oktoobril algusega kl 16.30 arutlevad sel teemal Tartu Ülikooli eetikakeskuses (Jakobi 2-114) nendel teemadel Katrin Õunap (Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor ja SA TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse juhataja), Kadri Simm (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent) ja Liis Leitsalu (Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Siirdegenoomika töögrupi projektijuht). Modereerib Andres Soosaar (Verbitas OÜ juhatuse liige)

Mõned küsimused, mis käsitlemist leiavad:

  • Mida personaalne meditsiin tähendab? Mis selles uut on, arst on ju ikka patsiendiga individuaalselt tegelenud? Kas geenikaart on personaalne meditsiin?
  • Miks on vaja geenikaarti kui on teada, et tervisekäitumine on praegugi suures osas inimese valikute küsimus ning ei sõltu geenidest – liikuda rohkem või vähem, suitsetada või mitte, süüa ja juua (alkoholi) rohkem või vähem tervislikult?
  • Mis annab alust arvata, et geeniriskidest teadmine/isiklik geenikaart paneb inimesi tervislikumalt käituma?
  • Kes peaks aitama mõtestada geeniproovi tulemust? Kust leida need nõustajad, eksperdid? Kes peaks selle nõustamisteenuse eest tasuma (nt kas haigekassa või inimene ise kui tegemist on vaid tema omahuviga)?
  • Kuidas teenib personaalne meditsiin ja igaühe personaalne geenikaart rahva tervise huve? Kuidas see aitab nt suurendada inimeste tervelt elatud aastate arvu?
  • Kuidas võiks lahti mõtestada koalitsioonilepingu punkti „Võtame suuna kaasaegsel geenitehnoloogial rajanevale personaalsele meditsiinile“? 

Soovitame tutvuda ka U.S. Food and Drugs Administration dokumendiga

Kollokviumil osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 24. oktoobriks aadressil triin.kapp@ut.eeSamal aadressil saab ka lisainfot.

Pildil on neli inimest laua taga istumas ja vestlemas

Ühiskonnas levinud monoloogide kõrvale vajame järjest rohkem dialooge

Illustratiivne visuaal

Refleksioonipõhine lähenemine toetab teaduseetika arendamist

"Mälupüüdja" detail

Näituse „Ellujäämise poeetika” avab 9. mail vestlusring