Reedel, 25. aprillil kell 14.15 toimus Tartu Ülikooli Philosophicumis (Jakobi 2-336) ingliskeelne kollokvium, mis käsitles enesetapu, läbimõeldud otsuse ja vaimse tervise stigmade seoseid.
Ettekandes „Surma ja enesetapu ümbermõtestamine eluväärse elu kontekstis: kontekstualistlik lähenemine surmale, suitsiidimõtetele ja elu väärtusele“ seati kahtluse alla levinud arusaam, et suitsiidimõtted on alati irratsionaalsed ja vaimse haiguse tunnus. Tuginedes eksistentsialistlikule filosoofiale ja kriitilisele psühhoteraapiale, pakuti välja vaatenurk, mille järgi võivad mõned inimesed jõuda selgelt läbi mõeldud ja ratsionaalse otsuseni oma elu lõpetada. Eesmärk oli toetada mõistvamat ja nüansseeritumat arutelu elu lõpu otsuste üle. Ettekannet pidasid Dylan Bailey, järeldoktorantuuriteadur Lõuna-Florida Ülikoolis ja Nona Kiknadze, nõustamispsühholoogia doktorant Miami Ülikoolis.
Kollokviumi kokkuvõte
„See ettekanne uurib enesetapu, episteemilise ratsionaalsuse ja stigmade vähendamise kokkupuutepunkte. Me seame kahtluse alla valitsevad eeldused meditsiinieetikas ja vaimse tervise diskursuses – nimelt arusaama, et suitsiidimõtted on olemuslikult episteemiliselt irratsionaalsed ja vaimse haiguse sümptomid. Tuginedes eksistentsialistlikule filosoofiale (eriti Nietzschele ja Camus'le), Foucault’ kriitikale ja eksistentsiaalsele psühhoteraapiale, esitame kontekstualistliku ja libertaarse lähenemise suitsiidimõtetele, mis tunnistab, et mõningad inimesed võivad jõuda ratsionaalse ja autentse otsuseni oma elu lõpetada kooskõlas läbimõeldud väärtussüsteemiga.
Me kritiseerime depressiooni ülemedikaliseerimist, surma suhtes mitte-normatiivsete hoiakute stigmatiseerimist ning heategemise printsiip monoliitset rakendamist kliinilistes olukordades – eriti juhtudel, kus see allutab patsiendi autonoomia. Ettekandes keskendume oma teoreetilise raamistiku ühele olulisemale rakendusele: moraalsele ja filosoofilisele eristusele, mida sageli tehakse füüsilise ja psüühilise valu vahel abistatud suitsiidi kontekstis. Küsime, kas see eristus on eetiliselt õigustatav – eriti arvestades, et krooniline psüühiline kannatus võib tuleneda stabiilsest, episteemiliselt ratsionaalsest hinnangust oma elule. Selle eristuse ümbermõtestamisega soovime panustada nüansseerituma ja kaastundlikuma diskursuse kujundamisse elu lõpu otsuste ja vaimse tervise eetika teemal.“
Filosoofia osakonna avalik kollokviumite sari
Kollokvium on osa Susimetsa Philosophicumi residentuuriprogrammist, mille raames tutvustavad residentuuris osalejad oma uurimisprojektide tulemusi. Kollokviumi korraldajad on Tartu Ülikooli filosoofia osakond ning eetikakeskus. Kollokviumi toetab MTÜ Prof. Dr. Theda Rehbocki Susimetsa Philosophicum.
