Konverents „Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses“

Oktoobri alguses leidis Tartu Ülikoolis aset rahvusvaheline konverents, mis keskendus valgustusajastul kujunenud ülikooliansamblite ja tollase hariduselu uurimisele ning ülikoolimaastike kujunemisele.

Humanitaar- ja kunstide valdkonna dekaani prof Margit Sutropi sõnul toimus Saksa-eesti akadeemiline nädal Academica juba 20. korda. „See Lennart Meri tänuväärne algatus on aidanud Tartu Ülikoolil edendada koostöösuhteid väga paljude Saksa ülikoolidega, aidanud tuua Euroopa teadust Eestisse ning viia Eesti Euroopa teaduskaardile,“ ütles prof Sutrop.

Avasõnad ütles ka Saksa suursaadik Eestis hr Christoph Eichhorn, kes kõneles kuulajatega lausa neljas keeles: eesti, inglise, saksa ja vene keeles.

Konverentsil analüüsiti valgustusajastu ülikooli mõistet ja selle ideoloogilisi aluseid, uuriti Tartu ülikooli ja tema arhitektuurimaastikku teiste valgustusaja ülikoolide kontekstis ning ülikooliarhitektuuri ja keskkonna omavahelist sidusust.

Ülikoolimaastike mõiste autori prof Juhan Maiste sõnul on ülikooli idee valguse ja valgustuse idee. „Hariduse, teaduse, niisamuti kui visuaalsete kunstide raames kujundab see eelduse ühele valgustusajastul endale uue sisu ja vormi leidnud fenomenile – ülikoolimaastikule,“ ütles prof Juhan Maiste. „Ülikoolimaastik on uus mõiste, mille tähenduste väli on võrreldav mitmete teiste täna juba teadussüsteemis koha omandanud mõistete – kloostri-, linna -, mõisa- ja külamaastik – kõrval.“

Konverentsi avaettekandega esines Tartu Ülikooli audoktor ja eetikakeskuse rahvusvahelise kuratooriumi esimees, prof. dr. Jürgen Mittelstraß Konstanzi Ülikoolist . Tema ettekande pealkiri oli „Ülikooli idee, ajalugu ja saatus“.

Ülikoolid ja teadmine on üha suureneva kommertsialiseerumise surve all, märkis prof Jürgen Mittelstraß oma ettekandes. „Mis on see idee, mis kannab ülikooli tänapäeval? See küsimus ei ole teretulnud,“ nentis prof Mittelstraß. „Probleem on, et ülikoolil pole enam ideed. Bologna ja administreeriv ülikool ei sobi vastuseks. Bologna muudab ülikooli igas mõttes kooliks, ja administreeriv ülikool muudab selle üheks ettevõtteks teiste seas.“ Ta kutsus üles mõtlema ülikooli rollile humboldtlikus võtmes.

Konverentsil kõnelesid Tartu, Konstanzi, Paris-Sorbonne´i, Oxfordi, Stanfordi, Manchesteri, Leipzigi jt ülikoolide esindajad. Konverents pakkus eesti ja rahvusvahelistele teadlastele võimalust arendada erialast koostööd ning analüüsida teaduse, kõrgkoolide ja ühiskonna kujunemist antud uurimisvaldkonnas.

Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond ning Tartu Ülikooli muuseum.