Kultuuripealinn Kanepis: konverents tõstis esile tööstusliku kanepi väärika ajaloo ja väärt tuleviku
Kanepi kandi julge otsus tõsta nii sümboolikas kui ettevõtmiste kaudu esile tööstuslik ehk kiukanep õigustab ennast selle võluva taime enda pärast – kanep on pika ja põneva ajalooga väärt taim nii Kanepi kandis kui laiemalt Eestis ja maailmas.
Kanepi Festivali raames toimunud Kanepikonverents käsitles seda taime väga erinevatest külgedest – kanepi ajalugu tekstiilitaimena, kanep meie esinevanemate toidulaual, kanep ehitusmaterjali, kosmeetikatoodete osana, söögis. Oma kogemusi jagasid ettevõtjad, konverentsil toimus arutelu kanepi kasvatamise olevikust ja tulevikust ning osaleda sai mitmetes töötubades. Konverents on järelvaadatav YouTube'ist.
Kanepikonverents algas juba 19. juulil Kanepi vallas Jõksi laululava juures, kus paralleelselt kontsertprogrammiga toimusid kanepikosmeetika ja Kanepi perekonnanimede teemalised töötoad. Perenimede töötoas pidasid Võru Instituudi nimeuurijad Evar Saar ja Mariko Faster lühiloengu Kanepi kihelkonna perekonnanimedest ja tutvustasid allikaid, kust oma nime kohta edasi uurida saaks. Et Kanepi Pastor Johann Philipp Roth juba 1809. aastal esimesena Eestis Kanepi kihelkonna inimestele perenimesid andis, jäi töötoas osalejatele hästi meelde.
Konverentsi põhipäev oli siiski 20. juuli, kus Kanepi Seltsimajas, Eesti vanimas maarahvamajas, toimus loenguprogramm töötubadega. Esimese loengu pidas tekstiiliarheoloog Riina Rammo Tartu Ülikoolist, kes rääkis kanepikiu ajaloost Eestis arheoloogi pilgu läbi. Ta tutvustas arheoloogilisi leide, mis peamiselt on seotud keskaegse meresõiduga. Kummutati ka levinud arusaamine, et kanep tähendab vaid jämedaid kangaid, köisi ja purjeid – tegelikult saab kanepist teha samasugust peent pleegitatud kangast nagu linastki, kuid erinevatel põhjustel on toimunud selline valik, et kanep on jäänud jämedama kiu taimeks. Näiteks on linast jämedat kangast teha raskem ning kanep sobib välitingimustesse paremini oma suurema veekindluse tõttu.
Joonas Põllumäe ja Riina Rõõm tulundusühistust Nordic Hemp tutvustasid ettevõtet, mis keskendub kanepiseemnete kokkuostule, puhastamisele, sorteerimisele ja töötlemisele toiduks ja söödaks ning ühtlasi kanepi kasutamise propageerimisele ja kasvatamise konsulteerimisele. Nordic Hemp on ühtlasi Hollandis aretatud Estica kanepiseemnesordi omanik. Ettekandes jõuti ka arutluseni kanepi kasvatamise tuleviku üle Eestis. Kanepil on palju kasutusvõimalusi ja kasulikke omadusi ning ta sobib hästi ka vahekultuuriks põllumajanduses.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A Elvisto ettekanne rääkis kanepivillast kui tulevikumaterjalist. Kanep on üks parimaid soojustusmaterjale, mis on praegu kahjuks alakasutatud. Säästev renoveerimine arvestab nii keskkonna, tervise, kultuuripärandiga ja kanepivill soojustuses vastab nendele põhimõtetele ning on naturaalne alternatiiv sünteetilistele ja mineraalsetele isolatsioonimaterjalidele. Elvisto nentis, et kanep ehitusmaterjalina on kaua peidus olnud, sest ei suudetud vahet teha narkootilisel ja tööstuslikul kanepil. Nüüd on regulatsioone tekkinud ja ka suhtumine ja teadlikkus paranenud, mis teeb rõõmu.
Eesti Rahva Muuseumi teadlane, toidukultuuri uurija Anu Järs oli valinud kanepist esivanemate toidulaual ja tarbevaras rääkivat ettekannet „Pää süüakse, nahk müüakse, liha ei kõlba kuhugi“ saatma rahvasuust pärit mõistatused kanepi kohta. Ettekanne keskendus kanepi kasvatamisele ja kasutamisele Eestis ja lähikonnas rõhuga 19. sajandil. Selgus, et kanepil on koht eestlaste toidukultuuris koos piirkondlike eripäradega. Eestlaste jaoks olid kanepitoidud lihtsad argitoidud, setode ja õigeusklike kommetes aga sageli paastuaegsed söögid. Anu Järsi ettekannet illustreerisid mitmed arhiivimaterjalid: fotod ja nt ajalehekuulutused 19. saj lõpust ja 20. saj algusest, kus ostetakse kokku kanepit, pakutakse müügiks kanepinööri, aga ka kanepiõli.
Ettevõtja Kelly Uuk jagas Relaxationland OÜ kogemuslugu. Ettevõte tegeleb eestimaisest toorainest CBD kanepiteede ja teiste CBD toodete arendamine ja turustamine. Osa tegevusest on selgitustöö – CBD ehk kannabidiool on kanepitaimes sisalduv valu ja põletikku leevendav ning unekvaliteeti parandav ühend, millel ei ole midagi pistmist THCga, mis on kanepi uimastav ja psühhoaktiivne komponent. Samas on ettevõte tulnud ja jäänud turule ning sel on oma kasvav klientuur. Kuna sotsiaalmeedia robotid ei tee sageli automaatselt vahet, millega tegemist, tuleb jagatava reklaami ja videote postitamisel ja tootmisel olla leidlik.
Teine kogemuslugu tuli konverentsile Lätist – Obelisk Farm esindaja Andris Visnevskis rääkis pereettevõtte teekonnast kanepikasvatuse juurde. Umbes 10 aastat tagasi arutasid nad oma perega, mida talus tegema hakata ja jäid pidama kanepi juurde, kuigi kaalusid ka muid võimalusi, kuid leidsid, et kanepikasvatus on vähetäidetud nišš. Obelisk Farmil on mitmeid kanepitooteid ning nad võtavad suveperioodil aktiivselt vastu turismi- ja huviliste gruppe ning nimetavad seda naljatamisi suviseks kanepikooliks.
Konverentsi lõpetas aruteluring teemal „Mida teha, et Eestis oleks rohkem kanepi kasvatajaid ja väärindajaid?“, kus osalesid kanepi väärindajad, kasvatajad ja propageerijad: Joonas Põllumäe ja Riina Rõõm Nordic Hemp TÜst, Kelly Uuk Relaxationland Oüst ja Tarmo A Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest ning modereeris Kent Joosep. Muidugi tuli juttu takistustest. Mujal maailmas (nt Ameerikas) tehtud uuringuid ei pruugita Eestis ja Euroopas aktsepteerida. Tootmise suur kulu on teine takistus, mida toetused võiksid rohkem kompenseerida. Kanepi koristamiseks on vaja masinaid kohandada ja õnneks seda juba ka tehakse. Koostöö ametnikkondadega on päris hea, kuid probleemiks on näiteks teatud proovide läbiviimise võimalused, st on proove, mida Eestis teostada ei saa. Vaja oleks rohkem koondada tootjaid ja jagada infot omavahel nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt. Toodi välja, et liiga äkilist kanepikasvatuse tõusu ei tohiks oodata, sest suurele kasvule ei ole veel turgu. Kasv võiks olla kiirem, kuid järk-järguline, et turg jõuaks järele tulla. Publiku hulgast tuli hea näide käsitööliste algatusest, mille raames paljud käsitöölised kasvatavad tänavu igaüks ühe ruutmeetri kanepit ning katsetavad selle väärindamist kodus. Aruteluring lõppes tõdemustega, et põllumees peab lõpuks ikkagi ise välja mõtlema, kuidas kanepikasvatusega edukalt hakkama saada. Sellele aitab aga kenasti kaasa info jagamine, millele Kanepi vald on oma suure panuse andnud.
Konverentsil toimusid veel Hannah Segerkrantzi ja Andrus Needo veetud kanepibetooni töötuba ja kanepikiust paberit valmistati Obelisk Farmi eestvedamisel. Veel sai osa võtta pärandtehnoloog Margit Pensa töötoast „Kanep, taimest lõngani“ ning kanepipõllu tuurist Joonas Põllumäe ja Riina Rõõmuga. Konverentsi modereeris Kanepi kandist pärit harrastusnäitleja ja muuseumiõpetaja Kent Joosep.
Nii Kanepi Festival kui selle raames peetud Kanepikonverents, mis toimus koostöös Tartu Maailmaülikooliga, kuuluvad Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.
