Leelomaalastel olid talgud leidmaks suht-koht lebo elustiilisõna
Juuni esimestel nädalatel kutsus Tartu Ülikooli eetikakeskus leidma Eestile omast elustiilisõna. Üleskutsele laekus üle 40 erineva pakkumise.
Kahe nädala jooksul, 5.- 16. juunil, said kõik huvilised esitada enda pakkumisi üleskutsele „Milline on Eesti elustiilisõna?“. Üleskutsele vastas 37 sõnaseppa, kes ühtekokku esitasid üle neljakümne eestlaslikku elustiili kirjeldava sõna või väljendi. Elustiilisõnadeks pakuti nii juba käibelolevaid kui ka mõeldi välja täiesti uusi sõnu.
"Lebo" ja "talgud" ülekaalukalt ees
Kõige rohkem saadeti meile sõnu „lebo“ ja „talgud“. See on kahtlemata tore vastuolu: ühelt poolt eestlase janu puhkuse, laisklemise ning kerguse järele, teisalt aga meie käed-külge-suhtumine ja koostöötamise rõõm.
Pakutud sõnu vaagides jäi tunne, et eestlaslikku elustiili kirjeldavad mõned olulised komponendid läbivalt: armastus looduse vastu, raske töötegemine, koosolemise rõõm ning meie digiheaolu. Väga suur hulk esitatud sõnadest ja väljenditest kirjeldasid just üht või isegi mitut neist.
Valik saadetud sõnadest
„Talgud" – eestlased on n-ö ära tegijad; loomulikult kuulub sinna juurde sotsialiseerumine ja värske õhk ning rõõm ühiselt tehtavast tööst. Üheskoos kellegi kasuks tehtud töö ning sellele järgnev kostitamine ja suhtlus. Tundub, et Eestis palju olulisem, kui mujal maailmas.
„Lebo" – puhkamine; laisklemine; lihtne; Nädalavahetusel tahaks lihtsalt lebotada. Kui tööpäev on "lebo", siis on hea päev. Kui mingi ülesanne möödub lihtsalt, siis iseloomustaks seda sõnaga lebo. Lebo on ideaalne sõna - sobib tegusõnaks, omadussõnaks jne.
„Jõudu tööle!“ – iseloomustab hästi meie ajalugu. Töötegemiseks oli jõudu ja vastupidavust vaja, töö on meie kultuuris tähtis, austust väärt.
„Viitsima“ – rassimisele ja aktiivsele tegevusele vastandlik, aga võtab kokku eestlasele olulised hoiakud kõigi ja kõige suhtes. Kui eestlane viitsib, siis ta teeb suure hoolega!
„Maalähedus“ – kätkeb endas nii seotust loodusega kui ka talupoeglikku „jalad maas“ olekut ja suhtumist.
„Levist väljas“ – õnnis puhkeolek linnakärast ja inimestest võimalikult eemal – sügaval laanes, saarel, kauges maakodus. Kohas, kus justkui levi olla ei tohiks ja telefonile vastama ei pea ega saagi. Moodsal ajal on siiski kohustuslik sotsiaalmeedia kaudu kõiki levist väljas olekust teavitada ning piltide ja postituste abil pidevalt kursis hoida. Levist välja minna ega seal olla pole mõtet, kui teised sellest teada ei saa.
„Tšill ja grill“ – tüüpiline eestlase suveõhtu värskes õhus koos toreda seltskonnaga
„Leelomaalane“ – eestlane ehk laulurahvas
„Kulgemine“ – ei peagi tähendama liikumist, vaid olemist
„Nutiseenenuga“ – siin on ühendatud meie tehniline areng ja looduslähedus, meil on ju nutitelefonis seeneäpp ja linnuvaatlusäpp ja muud loodusäpid, me käime looduses, kuid GPSi ja nutitelefoniga.
„Õhinapõhin“ – kõikehõlmav tuhin, kange tahe midagi erakordset ära teha, korda saata midagi sellist, millest maailm saaks paremaks. Tähtis on ka koostegemise rõõm.
„Mooska“ – murdekeeles: mõnus, nt mooska laat, mooska pidu, mooska elu
„Rügantušugar“ – tavalise eestlase pikk töönädal, mis lõpeb peoga. Rabada või rügada suhkrutüki nimel. Kordub meie jaoks aastast aastasse. Variant: raban-tu-šugar.
„Mätnik või ka mätsnik“ – piknik vabas looduses, sageli metsas või rabas; aeg mõtisklemiseks
„Digge“ – (digi+hygge, digiheaolu) Eestlaste komme suhelda omavahel peamiselt ekraani vahendusel. Digge annab introvertsevõitu eestlasele võimaluse olla koduseinte kaitsvas varjus villaste sokkidega seltskonnalõvi, vaimukas väitleja ja terav kriitik, luuletaja ja kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik.
„Rahulikult“ – eestlane teeb kõike rahulikult, isegi rapsib rahulikult.
„Suht-koht“ – tavalise eestlase elu-olu kõige paremini iseloomustav väljend; midagi määramatut ja samas oma määramatuses väga realistlik ja iseloomustav. „Suht-koht“ näitab, et Eesti pole veel valmis, vaid liikuv, otsiv, positiivselt kriisis. Majanduslikult, poliitiliselt, isiklikult.
„Mööd“ – näitama armastust, eestlastele omaselt ilma sõnadeta, töö ja läheduse kaudu, aega koos veetes, läbi tegude, materiaalselt. See on tunne, kui tuled töölt koju perekonna juurde, väsinud, aga sa teed seda perekonna nimel, et teistel hea oleks. See on ka iseenese armastamine, enda hellitamine, autasustamine, lõõgastumine (nt. oma-mööd).
„Hubu" – hubane, õdus, mõnus
„Kikerdama" – vaevaga, pingutades midagi tegema
„Meelisklema“ – mõtlema, mõtisklema, mõtteid mõlgutama. Meelisklevad kõik eestlased- kodus, reisil, tööl, nii üksi kui seltskonnas. On ju iseloomulik, et keset intensiivset vestlust tekib järsku paus, mis tähendab, et põhjamaine eestlane jääb meelisklema.
Elustiilisõnaotsingud päädisid rahvahääletusega Eetikaveebi Facebooki fännilehel. Kolm päeva kestnud hääletusel sai kõikide laekunud sõnade vahel valida enda lemmiku. Hääled jaotusid üsnagi võrdselt, seega ükski sõna ülekaalukalt ei võitnud. Küll aga selgus, et eestlasi iseloomustavad hästi sõnad „lebo“, „suht-koht“ ja „leelomaalane“. Lisaks jäid sõelale võrdsete häältega „kulgemine“, „õhinapõhin“, „nutiseenenuga“ ja „talgud“.
Toredamad elustiilisõnad ja rahvahääletuse tulemused selgusid raamatu „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“ esitlusel 19. juunil Estonia Talveaias. Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas loominguliste ja tabavate sõnapakkumiste eest Tõnu Kukke, kes pakkus välja sõnad „mooska“, „rügantušugar“, „lebolaar“, „lebolaarne“ ja „lebolaarjubistu“.
Kampaania "Eesti otsib oma elustiilisõna" eesmärk oli juhtida tähelepanu Tartu Ülikooli eetikakeskuse äsja ilmunud raamatule "Eesti JA Põhjamaad - "Eesti KUI Põhjamaa?" ja kutsuda Eesti inimesi üles arutlema meie identiteedi üle. Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.
Loe veel sarnaseid uudiseid
