Mahetoidu kättesaadavus kasvab koos nõudlusega
2023. aasta Paide Arvamusfestivali arutelus kummutati mahetootjate ja ekspertidega mahetoidu kohta käivaid eksiarvamusi.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud arutelus nimega „Müütiline mahepiknik“ osalesid mahetootja ja -töötleja Meelis Mõttus, agronoom ja Eesti Maaülikooli õppejõud Are Selge, Võrumaa Arenduskeskuse mahe ja muhe projektijuht Kaja Kesküla, Tartu Linnavalitsuse toitlustusteenuse hankespetsialist Sirle Sõstra-Oru ning arutelu juhtis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja mahetoimkonna juht Mirjam Pikkmets. Oluline roll arutelus oli publikul, sest üks osa sellest toimus töögruppides, kus räägiti mahetooraine müütidest tarbija pilgu läbi. Arutelu on ka järelvaadatav.
Mahetoitu ja -viljelust mõistetakse pigem elitaarse kapriisi kui ühiskonna hädavajadusena. Seda kuvandit toidavad mahemüüdid ehk levinud eksiarvamused mahetoidu kohta. Arutelus küsiti, kas ja kuidas puudutab mahetoit igat inimest, räägiti mahe- ja tavaviljeluse erinevustest ja mõjust elurikkusele ning mahetoidu kasutamisega seotud raskustest.
Publikust moodustatud aruteluringid võtsid luubi alla neli kõige levinumat müüti:
1. Kohalik toit = mahetoit; 2. Mahetoit on alati kallim; 3. Mahetootmine sobib ainult väiketootjatele; 4. Mahetoidu saagikus on väike, seda ei jagu kõigile. Aruteluringide lõpuosas küsiti osalejate arvamust nende teemade kohta veebihääletuses. Selgus, et nemad eksiarvamuste küüsis ei ole. Mõisteti, et kohalik toit ei pruugi alati mahe olla ja et mahedalt toota võivad ka suurtootjad. Samuti seda, et mahetoit ei pruugi sugugi tavatoidust kallim olla (teatud kaubagrupid on samas hinnaklassis või koguni odavamad) ning kuigi mahetoidu saagikus võrreldes tavatootmise omaga võib olla väiksem, ei tähenda see, et toitu ei jätkuks. Samas näiteks puu- ja köögiviljakasvatuse võimalused Eestis, sh tooraine saadavus, on piiratud võimalustega siinsete kasvutingimuste tõttu nii mahe- kui ka tavatooraine puhul. Eesti isevarustusvõime on tagatud vaid teravilja, piima ja rapsiõli osas.
Graafik Eesti toiduga isevarustatavusest. Allikas: Põllumehe Teataja
Näiteks võeti Tartu linna haridusasutuste mahetoiduga varustamine ning Sirle Sõstra-Oru sai selgitada Tartu linna eduloo (Tartu munitsipaalkoolides kasutatakse toidu valmistamisel 50-80% ulatuses mahetoorainet) tagamaid ja arenguvõimalusi. Ta kinnitas, et kuigi 20% mahetooraine kasutamise nõue on toitlustusteenuse osutajate leidmise riigihangetes kohustuslik, siis vabatahtliku tingimusena on riigihankes osalejad valmis kinnitama ka 50-80% mahetooraine osakaalu kasutamist ja täitmist. Seda soodustab ka mahetooraine kasutamise PRIA toetusmeede haridusasutustele. Hankenõuded jätavad vabaks, milliseid toiduaineid mahedalt pakkuda ja see annab piisavalt mänguruumi ning lubavad arvestada tooraine kättesaadavuse, sh hooajalisusega. „Enam võiks pruukida aga kohalikku mahedat,“ ütles Sõstra-Oru, „kuid kahjuks ei luba riigihangete seadus piirkonda eelistada.“
Üle 20 aasta maheköögivilja kasvatanud Kaja Kesküla nõustus, et alati on asju mida ei jätku, kuid see ei ole ainult mahekasvatuse, vaid kasvatamise sesoonsusega seotud: „Tuleb vaadata, mida on konkreetselt hetkel piisavalt ja kasutada seda,“ ütles Kesküla. Ka toitumisspetsialistide nõuanded sisaldavad läbivalt kohaliku hooajalise tooraine kasutamist – see on nii soodsam kui ka värskem. Kesküla nentis, et otsuse minna tavatootmiselt mahetootmisele teeks põllumehele lihtsamaks riigi praegusest soosivam poliitika ja toetussüsteem. Kahjuks on praeguses olukorras investeerimisriskid liiga suured. Sama kinnitas ka 1000-pealise piimalehmaga ettevõtte Hummuli Agro tegevjuht Are Selge: „Kaalusime ja uurisime mahetootmisele üleminekut pikalt ning takerdusime piima töötlemise partneri leidmise taha.“
Maaülikooli õppejõuna sai Are Selge ka selgitada taastava põllumajanduse põhimõtteid: „Muld on põllumehe tootmisvahend, mille eest peab hästi hoolt kandma. Taastama peab siis, kui mulla eest ei ole hästi hoolt kantud. Muld peab olema elav ning teda saab toetada orgaaniliste väetistega.“
Arutelu panelistid. Autor: Triin Paaver
Lõuna-Eestis Läti piiri ääres Metsavenna talus mahe-ettevõtet juhtiva Meelis Mõttuse pani mahetootmise kasuks otsustama soov toimetada kodukandis loodust säästvalt. Oma meierei lõi firma samal põhjusel, mida mainis Are Selge – koostöö kokkuostjatega ja töötlejatega oli keeruline. Mõttus lükkas ümber veel ühe müüdi, mis ikka siin-seal ringleb – mahetootja on tootja, kes kasutab mittemahedaid taimekaitsevahendeid salaja: „Mahetootmise kõik etapid on kontrollitud ja sertifikaate ei väljastata kergekäeliselt. Mahetootja ei riski petmisega.“
Arutelus osalejad nõustusid, et Eestis on probleeme mahetoidu kõigi kaubagruppide ühest kohast kättesaamisega. On poekette, kel on mahetoitu küll lai valik, aga siis ei ole see kahjuks eestimaine. Pakkumine paraneb kindlasti turuhuvi suurenedes – tarbija eelistused jõuavad lõpuks ka tootjate ja kauplusteni. Eesti võiks tulevikus olla eeskujuks kohaliku mahetoidu hea kättesaadavusega – see ei ole luksuskaup, vaid nii inimese kui keskkonna vajadus ning pigem suhtumise küsimus. „Küsimus on teadlikkuses, entusiasmis,“ ütles Kaja Kesküla, „meie arutelu on uus killuke teadmist.“ Sirle Sõstra-Oru lootis omalt poolt, et Tartu linna eeskuju riigihangetes mahetooraine kasutamise soosimisel aitab mahetootmisel Eestis veelgi enam kanda kinnitada ja suurendab mahetootjate kindlustunnet nõudluse piisavuse osas. Arutelu moderaator Mirjam Pikkmets lõpetas arutelu üleskutsega „Eelistagem kohalikku mahedat toitu ja tekitagem ka ise igapäevaselt selle järgi suuremat nõudlust.“
Juba 11. korda toimunud Paide arvamusfestivalil arutleti rohkem kui 150 teemal 20 eri laval. Arvamusfestival rõhutab heast arutelutavast kinnipidamist kui olulist väärtust ja sellele vastavalt oli terve Paide kesklinn oli täis kõiki pooli aktsepteerivat kuulamist, arutlemist, oponeerimist.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja koostööpartnerite poolt Paide Arvamusfestivalile viidud arutelu tõukus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti Tartu Maailmaülikool teemadest. Projekt Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist.
Vaata lisaks:
- 8.–9. septembril toimub Rõuge Ööbikorus mahetoidu- ja keskkonnateemaline kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit“. Rohkem infot on Tartu Maailmaülikooli veebilehel.
- Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.
