Amber L. Griffioeni ettekanne raseduse filosoofilistest tähendustest

Ettekande „Mis on rasedusel pistmist filosoofiaga?“ peab Amber L. Griffioen, filosoofia kaasprofessor Duke Kunshani Ülikoolis, kaasprofessor-praktik Duke'i Ülikoolis ja hetkel Susimetsa Philosophicumi resident.

Kollokviumi kokkuvõte

„Kuigi viimastel aastatel on tehtud edusamme raseduse metafüüsika arutelude edendamisel (näiteks Elselijn Kingma BUMP-projekt), jäävad nii teoreetilised kui ka praktilised lähenemised rasedusele – rääkimata paljudest teaduslikest ja bioeetilistest uurimustest – inimese raseduse kontseptsiooni osas üsna ebamääraseks (millal see algab, millal lõpeb, mida see hõlmab jne). Tegelikult on filosoofid, välja arvatud võib-olla mõned abordidebati osalised, pühendanud suhteliselt vähe tähelepanu küsimusele, millal rasedus algab (või millal võib naist õigustatult pidada rasedaks). Meditsiinilised allikad ei paku siin samuti selget vastust, vaid esitavad erinevaid käsitlusi. Samuti on filosoofiline kirjandus raseduse kohta (sealhulgas abordidebatt) suures osas eiranud raseduse katkemise fenomeni, lähtudes eeldusest, et elussünnitus on raseduse „loomulik“ lõpp ning keskendudes vaid „ebanormaalsetele“ juhtudele, nagu esilekutsutud, mitte aga spontaanne abort (või raseduse katkemine). Kui me aga aktsepteerime meditsiinilise kirjanduse seisukohta, et perinataalne suremus viljastumise ja sünnitustähtaja vahel on kuskil 40–90% kõigist rasedustest, ei ole sugugi selge, mis on „loomulik“ või „normaalne“. Võib isegi olla tõsi, et enamik rasedusi ei lõppe elava inimese sünniga.

Seega, kui hakkame raseduse katkemist kaasama raseduse olemuse ja kogemise käsitlusse – samuti seda, millist rolli mängivad reproduktiiv-, meditsiini- ja kuvamistehnoloogiad selle kogemuse kujunemisel –, võivad esile kerkida hoopis teistsugused eetilised, sotsiaalsed, õiguslikud ja religioossed tagajärjed. Selles ettekandes uurin erinevaid viise, kuidas rasedus ja selle katkemine on olulised filosoofilise diskursuse eri valdkondades ja alavaldkondades ning kuidas selline uurimistöö võib olla märkimisväärne mitmesuguste ühiskondlikult põletavate küsimuste jaoks, eriti riikides, kus reproduktiivtervisele ja/või reproduktiivvabadusele on piiratud juurdepääs.“

Filosoofia osakonna avalik kollokviumite sari

Kollokvium on osa Susimetsa Philosophicumi residentuuriprogrammist, mille raames tutvustavad residentuuris osalejad oma uurimisprojektide tulemusi. Kollokviumi korraldajad on Tartu Ülikooli filosoofia osakond ning eetikakeskus. Kollokviumi toetab MTÜ Prof. Dr. Theda Rehbocki Susimetsa Philosophicum.