Autor:
Kaisa-Maris Hagel

Harrastussport võib pakkuda nii elamusi kui ka kannatusi

8. juulil toimus Elvas Eesti Liikumis- ja elamusfestivali seminar „Harrastussport – elamused või kannatused?“, kus räägiti tervisespordiga kaasas käivatest mõttemustritest. Osalejad tõdesid pärast seminari, et harrastussport on elamuste ja hea tervise allikas, kui vaid suudetakse hoiduda eesmärkidest, mil on kahjustavad tagajärjed.  

Seminaril aitas teemat lahti mõtestada Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu. Seminari aruteluosas liitusid temaga Tartu Ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku arst-õppejõud Annika Albert-Aksjonov, harrastussportlane, infoturbespetsialist ja fotograaf Rando Kall ning moderaator Raido Roostalu. 

Endise tipptasemel sõudja ja praeguse harrastussportlase professor Mäestu loeng oli täis praktilist infot ja elulisi näiteid. Toetudes Maailma terviseorganisatsiooni soovitusele, tõi ta välja, et parim treeningplaan on liikuda mõõduka intensiivsusega 150–300 minutit nädalas. “Head enesetunnet pakkuv liikumine on selline, kus treenija saab kaaslasega rääkida. Kui pingutus on paras, siis ollakse rahul ja valmis uuesti treenima. Inimene vajab põhjust, et midagi teha, kuid üha uute eesmärkide seadmine võib olla ka lõks, kui treening saab eesmärgiks iseenesest ja harrastaja paneb oma tervise reaalsesse ohtu. Eksimine treeningu intensiivsuse planeerimisel võib elamuse muuta kannatuseks,“ kinnitas Jarek Mäestu. 

Arutelus osalejad nentisid, et kõige tähtsam on rõõm liikumisest. Kuigi varustuse ja taastumisvahendite tähtsustamine ja isegi dopingu kasutamine harrastusspordis on kasvav trend, siis tuleks meeles pidada, et tehtud kulutused iseenesest ei aita saavutada ebarealistlikke eesmärke. Algajatele soovitati jälgida, et trenn ei oleks liiga raske ning kestvusalade puhul võiks eelistada pikemaid treeninguid madalamal intensiivsusel. Ükskõik, kas harrastaja valik on individuaal- või meeskonnaala, igal juhul on oluline kaasamõtlejate ja -tegijate leidmine – kogukond ühendab ning suhtlus sama mõtteviisiga inimestega suurendab elamust! 

Moderaator Raido Roostalu lõpetas seminari küsimusega Tartu Maratoni finišilinna Elva võimestamise kohta: „Kuidas turundada Elvat väsinud harrastussportlasele?“ Arutelus osalejate vastused kattusid siin täielikult. Leiti, et kompleksne teenus taastumiseks – ujula koos SPA ja majutusega – toetaks Elva kui liikumis- ja spordilinna mainet suurepäraselt. 

Seminar salvestati, et lisaks seminarist osavõtnutele saaks sellest osa laiem huviliste ring. 

Tartu Maailmaülikooli raames toimunud üritust korraldas Eesti Liikumisfestival koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega. Projekt Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist. 

 

Vaata lisaks:

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Mustvalge foto üksikust mehest, istumas trepil, pea maas

Ruth Rebecca Tietjen peab ettekande eksistentsiaalsest, sotsiaalsest ja poliitilisest üksindusest

Pildil on inimesed seismas ja esitlust esitlemas.

Kultuuripealinn tõi esile Võru linna laste ja noorte heaolu teema

Navi lastelaager

Tartu Maailmaülikooli programmi viimasel üritusel suunatakse pilk lapsesõbralikkusele