Autor:
Andres Treial

Kogukondade väärtusvahetuspäev tõi uut energiat

Leevi rahvamajas toimunud Kooskasvamise Akadeemia loengutes ja töötubades arutleti keskkonna, kogukondlikkuse ja pärimuse teemadel ning loodi koos jätkusuutlikumat homset.  

3. veebruaril toimunud seminaril tõdeti, et kuigi iga kogukond on unikaalne, võib leida ühisjooni nende arengus, mis alati toimub usalduse kiirusel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor ja kogukondade uurija Dagmar Narusson rääkis akadeemias kogukondade funktsioonidest ja unikaalsusest: „Iga kogukond on eriline, sest ta koosneb ainulaadsetest inimestest, kel igaühel on oma anded, unistused ja püüdlused,“ kinnitas Narusson. Rühmaaruteludes tuli jutuks mõttekaaslus, loomulik, oma rütmiga mõnus elu: „Hea on molutada, kui tead, et ka naabertalus osatakse seda teha,“ ütles üks osaleja.  

Virtuaalreaalsuse teadur ja lihttehnoloogia entusiast Madis Vasser käsitles roheinnovatsiooni läbi lihtsuse ja andis ideid, kuidas rääkida talupojatarkusest moodsate mõistetega. Eesti pärimuskultuuri tundja ja praktik Liisa Kaasik jagas oma mõtteid pärimuslike tähtpäevade sügavama olemuse kohta ning arutles, milline on meie kõigi roll nende tähtpäevade mõtestamisel. Loenguid ja arutelusid saab järele vaadata UTTV veebilehelt

Päeva modereeris koolitaja, ökokogukondade uurija ja Gaia Akadeemia eestvedaja Toomas Trapido. Programmi ametlikum osa sai punkti ühise laulmisega, kuid arutelusid jätkati kogukondlikul saunaõhtul. Tegusasse päeva mahtus ka mitu praktilist töötuba, mida viisid läbi Kaia-Kaire Hunt (Tiibeti hingamispraktikad), Triinu Guerrin (permakultuur ja seemnete kogumine), Anna Maquet (leporello ehk akordioniraamat) ja Helen Moppel (saun ja vihtlemine).  

Kooskasvamise Akadeemia inspireeris osalejaid ja töötubade läbiviijaid juba järgmistele tegevustele. Näiteks Triinu Guerrin, kes Leevil tutvustas sinise ehk jätkusuutliku majanduse põhimõtteid, moodustas seemnesäilitajate grupi, et vahetada kogemusi ja muidugi seemneid. Uusi koostööideid tuli teisigi. Koostegemise vaim saatis ka sündmusel toimunud väikest kogukondlikku laata, kus sai hankida väärt toodangut kogukonnaga seotud inimestelt, esitada tellimusi ja teha vahetuskaupa.  

Ürituse eestvõtjad Marit Külv ja Kati Taal tundsid rõõmu rohkearvulise osavõtjaskonna üle ja olid tänulikud, et kutse ei jäänud kinnisesse ringi, vaid kõnetas laiemat publikut – üritusele tuli kirev seltskond nii vanuselises kui geograafilises mõttes. „Akadeemia õnnestumise üheks aluseks oli kogukonnaliikmete aktiivsus ja teadlik valik võtta vastutust ning panustada omaalgatuslikult pisikestesse korraldustöödesse. Sarnaselt mõtlevate Lõuna-Eesti kogukondade väärtusvahetus võiks jätkuda,“ ütles Kati Taal kokkuvõtteid tehes. 

MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahva poolt Tartu Maailmaülikooli programmi esitatud sündmuse idee tõukus ideeliselt Rea Seppingu ja MTÜ Eikellegimaa korraldatud „Kooskasvamise seminaridest“. Loodusrahva MTÜ koondab kogukondi, kes hoiavad oma keskkonda, inimesi ja pärimust. Väärtustatakse ringmajandusel, kogukondlikul koostööl ja kultuuripärandil põhinevat elulaadi. 

Pildigalerii leiad siit!

 

Image
Pildil on suur hulk inimesi seismas ja istumas

Pildi autor: Andres Treial

 

Kooskasvamise Akadeemiat korraldas MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektiga Tartu Maailmaülikool. Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Rahaliselt toetas ka Eesti Kultuurkapital ja ruumidega Räpina Vald. Ürituse esinejatele ja vabatahtlikele annetasid tänumeeneid Roosiku šokolaadivabrik, Wiera Nordic Candles, Ferla Vitality, Loona Talu veski, Kotkapesa Köök ja Terje Kanarbik-Pettai. 

 

 

Vaata lisaks: 

  • Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt
  • Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.
Pildil on inimesed saalis istumas ja esitlust jälgimas

Maailmaülikool annab pärandusaastale hoogu

Kant 300 näituseinfo kujundus koos joonistusega Kantist

Immanuel Kanti 300. sünniaastapäevaks valmiv näitus toob esimest korda publiku ette tema käsikirjad

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis