Lapsesõbralikkuse keskmes peaks olema lapse heaolu

30. märtsil Võru kultuurimajas Kannel toimunud lapsesõbraliku linna inspiratsiooniseminaril arutleti, kuidas mõtestada lapsesõbralikkust. Seminarist osa võtnud õpetajad ja koolijuhid tõdesid, et lapsesõbralikkus ei ole midagi eraldiseisvat – see annab kõigile midagi ja ei võta kelleltki midagi ära.

Seminari avas Võru linnapea Anti Allas, kes tõdes: „Lastesse panustamine on pikaajaline ja mõistlik investeering – see tuleb tagasi tervete ja elurõõmsate kodanike käest tulevikus.“ Seminari alustuseks tehti ülevaade linna haridusest ja huviharidusest. Seejärel pidasid veebiloengud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse emeriitdotsent Heli Tooman teemal „Lapsed – valikute ja ostuotsuste suunajad“ ning Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant Sirli Peterson teemal „Isutekitaja – lapsesõbralikkuse näiteid lähiriikidest“. Üheskoos mängiti Tartu Ülikooli eetikakeskuse mängu „Eesti rahva sada valikut“ ja mõtestati lapsesõbralikkust töölehtedel.

Heli Toomani loeng vaatas lapsest lähtumisele veidi harjumatust vaatenurgast ja näitas, kui palju laste soovid vanemate otsuseid, ühtlasi ostu- ja tarbimisotsuseid mõjutavad. Kokkuvõtteks jäi kõlama, et lastest lähtuvat suhtumist oleks palju enam vaja teenusepakkujatel, turismiettevõtetel, sündmuste korraldajatel, linnaametnikel jne. Tooman kinnitas: „Laste ligipääsetavus on oluline märksõna – kas laps saab ligi, st aru kodulehest, kas ta näeb bussigraafikut või on see liiga kõrgel, kas ta saab raamatukogus raamatud riiulilt kätte jne?“ ja soovitas ka alati täpsustada, millises vanuses lapsest parasjagu räägitakse, sest vanus määrab laste soove.

Sirli Peterson lähtus oma ettekandes Eesti inimarengu aruandest ja rõhutas aruandest pärit liigituse abil eluviisi ja keskkonna olulisust inimese heaolu tagamisel. Ta tõi näiteid eri maade headest praktikatest, mis toetavad laste heaolu, ja püüdis leida neile kasutamisvõimalust Eesti kontekstis. Näiteks Maltal toetatakse holistlike sõnumitega lapse eneseteostust ja -usku ning sellest lähtus Petersoni idee luua positiivseid tunnuslauseid koos lastega ja võro keeles. „Võib tunduda vähetähtis, kuidas nimetatakse lastega tegelevaid ametnikke, kuid ametinimetuste „lastekaitse spetsialist“ ja „laste heaolu spetsialist“ lähtepunktid on siiski erinevad,“ tõdes Peterson. Linnakeskkonna loomisel, täiendamisel ja lemmikkohtade kaardistamisel soovitas ta kasutada laste abi ja osalust – laps on algusest peale küps, oma vanuse kohta küps, ning valmis kaasa rääkima end puudutavates küsimustes.

Ürituse korraldajad Triinu Laan ja Kristi Vals tutvustasid lapsesõbralikkuse uuringu testgruppidest saadud tulemusi ning plaanitavat lapsesõbralikkuse uurimust. Selle läbiviimiseks on loodud töölehed, mis aitavad lastel ja noortel loominguliselt kirjeldada ja mõtestada lapsesõbralikkust igapäevaelus ja Võru linnas. Koos osalejatega leiti, et võimaluse töölehti täita peaks pakkuma kõigile linna lastele.

Toimunud seminar andis mõtteid kultuuripealinna aastal Võru linnas toimuvaks lapsesõbralikkuse konverentsiks. Seminaril osalejad kirjutasid seminari lõpetuseks igaüks oma lapsesõbralikkuse sõnumi. Mõned näited neist. Lapsesõbralikkus tähendab:

- lapse kuulamist, lapse õnnelikke silmi ja helisevat naeru
- valmisolekut lasta lapsel eksida ja olla laps. Lapsepõlv on elu osa, mitte ettevalmistus eluks!
- suhtumist maailma, mille osa on laps. Lapsi tuleb austada ja armastada nagu kõike siin elus.
- laste hääle kuulamist – et ei unustata lapsele head tehes küsida, kas see on see, mida ta soovib, millest unistab.

Seminari korraldasid Tartu Maailmaülikool ja Võru linnavalitsus. Seminar toimus Tartu Maailmaülikooli raames. Projekt on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Seminari korraldamist toetasid Tartu Maailmaülikooli projekt, Tartu Ülikooli eetikakeskus ja TÜ filosoofia ja semiootika instituut, Võru linnavalitsus ja Võru kultuurimaja Kannel.