Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile
Veebruari keskel moodustas sotsiaalminister Riina Sikkut komisjoni, mille ülesanne on koostada Vabariigi Valitsusele ettepanekud palliatiivse ravi, geriaatria ning patsienditestamendi korraldamiseks Eestis.
Komisjoni esimesel töökoosolekul lepiti kokku, et patsiendi elulõpu tahteavalduse rakendamise õigusloome aluseks saavate lahenduste ettevalmistamine põhineb Eesti Arstide Liidu ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühma kolme aasta jooksul tehtud analüüsil ja ettepanekutel. Neid tulemusi tutvustati 2024. aasta jaanuari lõpus Riigikogu sotsiaalkomisjonile. Töörühma üks ettepanek komisjonile on kasutada terminit „patsiendi elulõpu tahteavaldus“, mitte „patsiendi testament“. Sellega rõhutatakse, et tegemist on juhistega elu lõpu, mitte surmajärgseks perioodiks. Need on juhised, mille otsustusvõimeline inimene annab tervishoiutöötajatele raviotsuste tegemiseks olukorras, kus ta ei ole enam võimeline oma tahet väljendama. Töörühma ja komisjoni koostöö põhjal töötatakse välja ka elulõpu tahteavalduse seaduse eelnõu, mis esitatakse 2024. aasta lõpuks Vabariigi Valitsusele.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühma üks kokkukutsuja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop tunneb head meelt, et patsiendi elulõpu tahteavalduse ettevalmistamine on sel aastal sotsiaalministeeriumi prioriteet ning seni õhinapõhiselt tegutsenud töörühma analüüs ja materjalid leiavad ministeeriumis kasutust. „Tahteavaldus peaks toimima nagu tervishoiuteenus, milles arst nõustab ja Tervisekassa rahastab. Lisaks on oluline asjaolu, et avaldus peaks olema kiirelt elektrooniliselt kättesaadav nii haigla infosüsteemides kui ka kiirabis. Keelav loetelu otsustusvõimetuks muutunud patsiendile tehtavatest ravitoimingutest peaks olema üheselt mõistetav ja üldiselt ette antud,“ sõnas Sutrop.
Töörühma juht Katrin Elmet tõi esile patsiendi elulõpu tahteavalduse vajaduse. „Kaasajal ei ole meditsiinis ülimaks eesmärgiks alati säilitada inimelu nagu see on olnud ajalooliselt. 2005. aastal uuendatud Genfi deklaratsioonis on arstidele pandud kohustuseks hoopis austada inimelu. Inimelu säilitamine ei tohiks olla eesmärgiks, kui see läheb konflikti inimese parimate huvidega ja muutub inimese jaoks kahjustavaks või on tema tahte vastane. Inimese enesemääramisõiguse austamine on Eesti meditsiinis aktuaalseks muutunud alles aastast 2002 seoses võlaõigusseaduse kehtestamisega. Selle kohaselt võib patsiendi läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Otsustusvõimetuna ei ole inimene võimeline oma tahet väljendama ning vastavalt seadusele võib inimest sel juhul ravida vastavalt tema varem avaldatud tahtele või püüda välja selgitada tema eeldatav tahe. Patsiendi elulõpu tahteavaldus ongi see dokument, mille vahendusel inimese varem avaldatud tahe tervishoiutöötajateni jõuab. On väga oluline aru saada, et tahteavalduse tegemine on vääramatult vabatahtlik – mitte kedagi ei tohi selleks kohustada. Tahteavalduse tegemise sihtgrupp on inimesed, kes väga tähtsustavad enesemääramisõigust ja kelle jaoks elu kvaliteet on olulisem kui elu pikkus,“ ütles Elmet.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm kutsuti kokku pärast 2020. aasta Eesti Arstide Liidu eetikakomitee korraldatud konverentsi „Patsienditestament inimese autonoomia teenistuses“. Samal aastal kutsusid Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ja Tartu Ülikooli eetikakeskus kokku töörühma, kuhu kaasati eetikakomiteede, seltside ja organisatsioonide esindajad.
*Töörühma kuulusid: Eesti Arstide Liidu eetikakomiteest Katrin Elmet, Kaie Stroo, Eva Antsov; PERH-i eetikanõukogust Margit Sutrop, Kristo Erikson; TÜ kliinikumi eetikakomiteest Kadri Simm, Katrin Elmet; Tallinna Lastehaigla eetikakomiteest Ülle Einberg; Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogust Liina Vahter, Aive Pevkur, Meego Remmel, Ingeri Luik-Tamme; Eesti Perearstide Seltsist Ruth Kalda; Eesti Palliatiivravi Seltsist Pille Sillaste; Eesti Anestesioloogide Seltsist Hele Eesmaa; Õiguskantsleri Kantseleist Aigi Kivioja; TÜ eetikakeskusest Margit Sutrop, Kristi Lõuk; Eesti Patsientide Liidust Kadri Tammepuu; Riigikantseleist töörühma innovatsioonitiimis juhtinud PET teenusejuht Kersten Kõrge ning Sotsiaalministeeriumi esindaja Silja Elunurm (kuni detsember 2022).
*Komisjoni esimees on Katri Aaslav-Tepandi, „Palliatiivse ravi, geriaatria ja patsienditestamendi“ projektijuht, nõunik-peakaplan, vaimse tervise osakond, Sotsiaalministeerium. Komisjoni kuuluvad: Kristina-Valeria Tobias, „Patsienditestamendi“ alaprojekti juht, nõunik, tervisesüsteemide arendamise osakond, Sotsiaalministeerium; Made Bambus, peaspetsialist, tervisesüsteemide arendamise osakond, Sotsiaalministeerium; Ketri Kupper, pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht, hoolekande osakond, Sotsiaalministeerium; Maarja Seppel, nõunik, hoolekande osakond, Sotsiaalministeerium; Susanna Jurs, õigusosakonna õigusnõunik, Sotsiaalministeerium; Elisabeth Kelner, Tervisekassa; Malle Avarsoo, Tervisekassa; Aivar Koppas, Tervisekassa; Elgi Lepik, Tervisekassa; dr Pille Sillaste, Palliatiivravi Keskuse juhataja, Põhja-Eesti Regionaalhaigla; dr Agnes Aart, ravijuht; Lõuna-Eesti Haigla; dr Helgi Kolk, Eesti Geriaatrite selts, vanemarst-õppejõud, erakorralise ortopeedia osakond, Tartu Ülikooli Kliinikum; geriaatria kaasprofessor, TÜ kliinilise meditsiini instituut; dr Katrin Elmet, Eesti Arstide Liit, anestesioloog-vanemarst, Tartu Ülikooli kliinikum, eetika õppejõud, Tartu Ülikool; Margit Sutrop, Riigikogu, kultuurikomisjon, praktilise filosoofia professor, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja; dr Ruth Kalda, perearst, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut peremeditsiini professor, Tartu Ülikool; dr Liis Toome, ravijuht, Tallinna Lastehaigla.
Vaata lisaks:
- Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ on võimalik ette tellida ning tutvuda selle digitaalse versiooniga. Loe lähemalt Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt.
- Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel.
