19.-20. juunil Hargla koolis peetud väikekoolide haridusdisaini talgutel õpiti lõhkuma riukalike probleemide nõiaringi ning kavandati kogukonna ja kooli ühistegevust soovitud ühiskondlike muutuste saavutamise nimel. Talguid juhtisid MTÜ Haridusdisaini Keskuse koolitajad Merike Rehepapp ja Helen Arov omaloodud haridusdisaini metoodika abil.
Terve meeskonnaga oli talgutele tulnud neli haridusasutust üle Eesti, lisaks leidus seltskonnas huvilisi, kes osalesid meeskondade mõttetöös. Alustuseks tõdeti, et mõisted kogukonnakool, väikekool ning maakool on suuresti kattuvad. Et aga osalejate arvates on maa- ja väikekooli püsimise ja tegutsemise juures olulisim tegur kogukond, jäädi aruteludes katusmõiste kogukonnakool juurde.
Disainerist haridusuuendaja Merike Rehepapp selgitas, et disain ei ole objekt ehk asi, vaid mõtteviis, millega see asi loodud on. See universaalne mõtteviis kehtib mistahes probleemide lahendamisel. „Disaini abil saab lahendada juurprobleeme, otsides põhjus-tagajärg seoseid, mitte tegeleda sümptomitega. Kui traditsiooniliselt lahendatakse probleeme kasutajale mõeldes, siis koosdisain lahendab neid koos kasutajaga, kes peab muutunud olukorras elama õppima ja on ainuke, kes suudab hinnata enda võimekust muutustega toime tulla,“ ütles Rehepapp talguid sisse juhatades.
Kahe päeva jooksul lahkasid kogukonnakoolide õpetajatest ja lapsevanematest koosnevad meeskonnad oma muresid nii isiklikust vaatepunktist kui ka ühiskonna tasandil. Esimesel päeval uputasid osalejad end probleemide merre, et tuvastada nende omavahelisi seoseid ja hierarhiat ning õppisid suhtuma probleemi kui võimalusse. Otsiti mõttemustreid, mis meid murede puntras kinni hoiavad. Teisel päeval keskenduti probleemide tekitajate ehk juurpõhjuste leidmisele, sest nende mõistmine võimaldab vallandada positiivse doominoefekti, mille puhul annab üks väike muutus võimaluse järgmistele.
Talgulised otsisid ja leidsid koos võimalusi, kuidas kool ja kogukond saavad püsida. Küsiti, milliseid väärtusi saab haridusasutus kogukonnale edasi anda, Tõdeti, et vastastikune usaldus ja koolielus osalemine annavad julguse vastu võtta keerulisi otsuseid ja pingutada ühise eesmärgi nimel. Selle tulemusena on lastel koolis hea ja nad tulevad oma kodukoha kooli.
Kahe päeva põhjapanevaks tulemuseks olid praktilised teadmised, mil viisil lõhkuda riukalike probleemide iseennast toitvat nõiaringi ning kuidas kooli tuleviku ühine kujundamine ehitab tugevat ja muutustele vastupidavat silda kogukonna ja kooli vahel.
Talgutega jäädi rahule, sest nende käigus mõisteti sügavamalt kogukonnakoolide olukorda ja jõuti arusaamani, mida lähemal ajal päriselt ära teha saab. „Läbisime talgutel pika teekonna. Esialgne jahmatus, kui erinevad me oma kogukonnakooli tiimis oleme, asendus taipamisega, et erimeelsuste taga oleme üllatavalt sarnaste väärtustega,“ ütles talgute ellukutsuja Jandra Mölder, kes on Hargla kooli õpetaja, lapsevanem ja kogukonnaliige. „Elujõulise kogukonnakooli tunnused on kooli ja kogukonna vaheline usaldus ja ühiste eesmärkide poole liikumine hoolimata tõsiasjast, et oleme erinevad,“ lisas ta.
Haridusdisaini talgute meelelahutuslik pool kaasas peale kogukonna ja külaliste ka üle piiri naabreid. Hargla maakultuurimajas toimus 19. juuni õhtul Läti-Eesti pärimuspidu koos tantsuklubiga. Läti ansambel Rudzupuke tutvustas lätlaste ringmänge ja tantse ning rääkis Läti jaanipäevakommetest. Hargla folkbänd aga kutsus tantsima Eesti pärimustantse. Kogukondlikult parimat joont hoides ei jäänud sel peol keegi istuma.
Väikekoolide haridusdisaini talgud toimusid Eesti Haridusdisaini Keskuse juhtimisel ning metoodikat kasutades. Projekti Tartu Maailmaülikool raames peetud üritust korraldas MTÜ Sõprade Pool koostöös Hargla Kooli ja Tartu Ülikooli eetikakeskusega. Projekt Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammist. Talguid toetasid Valgamaa Partnerluskogu MTÜ ja Sõprade Pool MTÜ ning neid rahastati Valgamaa kohaliku omaalgatuse programmi, Valga vallavalitsuse ja projekti Tartu Maailmaülikool kaudu.
Vaata lisaks: