Autor:
Triin Paaver

Meie ja maailm toidulaua ümber

Rõuge kogukonnafestivalil õpiti teadlaste abiga keskkonna- ja toiduteadlikkust.

Septembri alguses Rõuge Ööbikuorus toimunud kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit“ kasvatas toidu- ja keskkonnateadlikkust ning pakkus maitsmis-, mängu-, osalemis- ja kauplemisrõõmu. 

Festivali esimensel päeval, 8. septembril keskenduti Rõuge valla haridusasutuste lastele suunatud tegevusele. Teisel päeval, 9. septembril toimus kohaliku toidu laat Uma Mekk. Lisaks sai osaleda teadlaste ja spetsialistide juhitud aruteludes ja töötubades, milles vastati kolmele teemaküsimusele.

  • Mulla, komposti ja jäätmete telgis uuriti koos „Kas sitast saa saia?“. Loenguid pidasid Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia vanemteadur Tiina Talve („Mida me teame või ei tea mullast ja miks see on oluline?“) ning Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu („Jäätmed ja kompost – miks me peame kompostima?“). Vaata Tiina Talve loengut siit ja Mait Kriipsalu loengut siit.
     
  • Kliima, ilma ja vee telgis arutleti „Kas ilm om hukan?“. Teemat selgitasid Tallinna Tehnikaülikooli mereökoloog Mariliis Kõuts („Eesti muld ja Eesti vesi – ei neid lahuta“) ning Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post („Kuidas Eesti kliima muutub ja kuidas see mõjutab elu Eestis?“). Vaata Mariliis Kõutsi loengut siit ja Piia Posti loengut siit.
     
  • Toidu ja selle kasvatamise telgis mõtiskleti „Kas ma tiiä, midä ma süü?“. Loengu pidasid Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli professor Eve Veromann („Kuidas tagada kestlik põllumajandus Eestis?“) ning sertifitseeritud permakultuuri disainer Rea Sepping („Permakultuur kui looduslähedane meetod toidu kasvatamiseks“). Vaata Eve Veromanni loengut siit ja Rea Seppingu loengut siit.

Festival mitte ainult ei propageerinud keskkonnasäästlikkust, vaid oli ka korraldatud vastavaid põhimõtteid järgides. Kasutati vaid korduskasutatavaid nõusid ning sorteeriti prügi. Paljud tulid festivalile autot jagades, Rõuge kandi inimesed saabusid jala ja jalgrattaga.

Osalejad kiitsid ka festivali praktilisi töötubasid. Populaarseimaks osutus Jaapani hapendamiskunsti töötuba, kuid osalejaid jätkus kõikjale: huvi pakkusid nii taimsed pärimustoidud kui ka jäätmevaba köögi kujundamine, inimsõnniku komposteerimine, kodune ilmavaatlus, segaviljelus koduaias ning seemnete kogumine ja säilitamine. Palju tänulikke kasutajaid leidis festivali lasteala ning kiitust jagus kauplejate valikule – kaubeldi ju vaid kohaliku kraamiga. 

 

Image
Rõuge mahefestivali visuaal

Pildi autor: Triin Paaver


Kogukonnafestival toimus Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi ja Tartu Maailmaülikooli ürituste raames, mida korraldas Rõuge Vallavalitsus koostöös paljude partneritega. Loengute-arutelude ja töötubade ettevalmistamisel aitasid korraldajaid Tartu 2024 programmi „Kasvades oma toiduga“ liikmed ning Eesti Maaülikooli mahekeskus. Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tartumaa Arendusseltsi katusprojektid Tartu Maailmaülikool ja Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm kuuluvad Tartu 2024 põhiprogrammi.
 

Vaata lisaks: 

  • 17. oktoobril toimub Kanepi seltsimajas Kanepi seminar. Rohkem infot leiab Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt
  • Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel
Pildil on inimesed istumas laudade taga

Esmakordselt Eestis – 11 haigla ühine kliinilise eetika seminar

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kultuuripealinn andis pärandusaastale hoogu

Kanepi valla silt ja sümboolika

Kanepi konverents – kanepist iga kandi pealt