Autor:
Triin Paaver

Meie ja maailm toidulaua ümber

Rõuge kogukonnafestivalil õpiti teadlaste abiga keskkonna- ja toiduteadlikkust.

Septembri alguses Rõuge Ööbikuorus toimunud kogukonnafestival „Mina tean, kust tuleb minu toit“ kasvatas toidu- ja keskkonnateadlikkust ning pakkus maitsmis-, mängu-, osalemis- ja kauplemisrõõmu. 

Festivali esimene päev, 8. september, keskendus Rõuge valla haridusasutuste lastele suunatud tegevustele. Teisel päeval, 9. septembril, toimus kohaliku toidu laat Uma Mekk. Lisaks sai osaleda teadlaste ja spetsialistide juhitud aruteludes ja töötubades, mis vastasid kolmele teemaküsimusele:

  • Mulla, komposti ja jäätmete teemalises telgis uuriti koos „Kas sitast saa saia?“. Loenguid pidasid Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia vanemteadur Tiina Talve („Mida me teame või ei tea mullast ja miks see on oluline?“) ja Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu („Jäätmed ja kompost – miks me peame kompostima?“). Kuula ja vaata Tiina Talve loengut siit ning Mait Kriipsalu loengut siit.
     
  • Kliima, ilma ja vee teemalises telgis arutleti „Kas ilm om hukan?“. Teemal rääkisid Tallinna Tehnikaülikooli mereökoloog Mariliis Kõuts („Eesti muld ja Eesti vesi – ei neid lahuta“) ja Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post („Kuidas Eesti kliima muutub ja kuidas see mõjutab elu Eestis?“). Kuula ja vaata Mariliis Kõutsi loengut siit ning Piia Posti loengut siit.
     
  • Toidu ja selle kasvatamise telgis mõtiskleti „Kas ma tiiä, midä ma süü?“. Loenguid pidasid Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli professor Eve Veromann („Kuidas tagada kestlik põllumajandus Eestis?“) ja sertifitseeritud permakultuuri disainer Rea Sepping („Permakultuur kui looduslähedane meetod toidu kasvatamiseks“). Kuula ja vaata Eve Veromanni loengut siit ning Rea Seppingu loengut siit.

Festival mitte ainult ei propageerinud keskkonnasäästlikkust, vaid oli ka korraldatud vastavaid põhimõtteid järgides. Kasutati vaid korduvkasutatavaid nõusid ning sorteeriti prügi. Paljud tulid festivalile autot jagades ning Rõuge kandi inimesed saabusid jala ja jalgrattaga.

Osalejad kiitsid ka festivali praktilisi töötubasid. Populaarseimaks osutus Jaapani hapendamiskunsti töötuba, kuid osalejaid jätkus kõikjale: huvi pakkusid nii taimsed pärimustoidud kui ka jäätmevaba köögi kujundamine, inimsõnniku komposteerimine, kodune ilmavaatlus, segaviljelus koduaias ja seemnete kogumine ja säilitamine. Palju tänulikke kasutajaid leidis festivali lasteala ning kiitust jagus kauplejate valikule – kaubeldi ju vaid kohaliku kraamiga. 

 

Image
Rõuge mahefestivali visuaal

Pildi autor: Triin Paaver


Kogukonnafestival toimus Lõuna-Eesti Kogukonnaprogrammi ja Tartu Maailmaülikooli ürituste raames, mida korraldas Rõuge vallavalitsus koostöös paljude partneritega. Loeng-arutelude ja töötubade ettevalmistamisi aitasid korraldajaid Tartu 2024 programm „Kasvades oma toiduga“ ning Eesti Maaülikooli mahekeskus. Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tartumaa Arendusseltsi katusprojektid Tartu Maailmaülikool ja Lõuna-Eesti Kogukonnaprogramm kuuluvad Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi. 
 

Vaata lisaks: 

  • 17. oktoobril toimub Kanepi seltsimajas Kanepi seminar. Rohkem infot leiab Tartu Ülikooli eetikakeskuse veebilehelt
  • Tutvu ka Tartu Maailmaülikooli programmiga projekti veebilehel
Pildil on paberil kaks pliiatsit. Paberil on kirjas "Mia ole mulk"

Noored mulgid on kohaliku identiteedi radadel

Pildil on väärtuskasvatuse konverentsi tunnustuse saajad diplomitega seismas

Selgusid aasta tublimad väärtuskasvatust edendavad koolid ja lasteaiad

Pildil on lapsed ringis istumas ja arutlemas

Navi lastelaagris arutleti üksilduse ja sõpruse üle