Uudised

Seekordse kestlikkuse infokirja teemadering ulatub väikeste keelte püsimisest, kestlikest liikumisviisidest ja kliimaseadusest tuumajaamani välja.

19. mail toimus Koosal Peipsiääre kogukonnafestival „Sillad“. Päeva täitsid erinevad töötoad, laul, tants ja hea-parema maitsmine. Festivali mõtestav osa oli kogukonna-akadeemial, mis keskendus kogukondlikkuse ja eri kogukondade vahel sildade loomisele.

5. juunil kogunevad Kohtla-Järve ja Narva lasteaedade õpetajad ja juhid Tartusse heade praktikate päevale. Tegemist on eestikeelsele haridusele üleminekut toetava programmi osaga, mis toetab väärtuspõhiste praktikate levikut lasteaialt lasteaiale.

29. mail andis Eesti Inimõiguste Keskus Tallinnas ministeeriumide ühishoones Tartu Ülikoolile teist korda üle märgise „Austame erinevusi“.

Eesti Tehisintellekti Tippkeskuse juures alustas tööd eetika nõukogu, mida juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutrop.

23. aprillil toimunud lastesõbraliku linna II inspiratsiooniseminaril tõdeti, et sel teemal on kujunenud üksmeelne seisukoht. Lapsesõbralikkus peaks kumama läbi linlaste igapäevaelust, sest puudutab igaüht otseselt või kaudselt.

Neljapäeval, 9. mail toimus Tõrva gümnaasiumis XIV Mulgi konverents „Tillike kultuur suuren ilman“, mis tõi kokku mulke ja mulgi teemast huvitatuid kõigist viiest Mulgimaa kihelkonnast ja kaugemaltki.

Maarja külas toimunud kogemusfestivalil tõdeti, et intellektipuudega inimene ei ole üksnes abivajaja, vaid panustada sooviv kogukonna liige.

Kogukondliku suhtluse toetamiseks korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus Peipsiääre vallas Soome teadlaste dialoogimeetodil põhinevaid vestlusõhtuid.

Õpipäevikute kasutamine õppe tõhususe mõõtmiseks on tõsiselt võetav tööriist, mis edendab kriitilist mõtlemist ja õpitu sügavamat mõistmist.

Tartu Ülikooli professori Timo Marani juhitud erialadevahelise teadusprojekti ja magistrikursuse tulemusel sündis eri žanreid ühendav üliõpilastööde näitus, kus saab tutvuda loomade omailmaga. Kursusel põimiti kokku semiootika, loodusteadused ja loovuurimise meetodid. 9. mail Jakobi 2 õppehoone trepigaleriis avatud näitus on osa kirjandusfestivali Prima Vista ja Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmist ning jääb avatuks 20. juunini.

23. aprillil kell 13-17 toimub Võru kultuurimajas Kannel Võru linnavalitsuse eestvedamisel lastesõbraliku linna II inspiratsiooniseminar „Lastesõbralik Võru on meie kätes!“, millega valmistatakse ette 29. oktoobril toimuvat samateemalist foorumit.

UNESCO pärandilinnas Viljandis on käesolev aasta kuulutatud pärandusaastaks ning toimub mitmeid pärandit käsitlevaid sündmusi. Sügisest Pärandusfestivali juhatab sisse kolmeosaline päranditeemaliste vestluskohtingute sari „Kuidas pärandame Viljandit?“

Reedel, 5. aprillil kell 16.15 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis filosoof Immanuel Kanti 300. sünniaastapäeva puhul näitus „Kant 300 Tartus: käsikirjadest taevani“, mis juhatab sisse kuu aega kestva üleülikoolilise Kanti-teemalise loengusarja.

22. märtsil kohtuvad Narvas programmiga liitunud lasteaiad. Avasündmusel tutvutakse omavahel, räägitakse lahti programmi sisu ja arutletakse väärtuste üle, mis on hea lasteaia vundament.

Kutsume kõiki osa saama kahepäevasest kogemusfestivalist „Eriline elu“ 3.-4. mail. Festivali loengute, arutelude ja tegevuste keskpunktis on küsimus, kuidas intellektipuudega inimene saaks olla aktsepteeritud ühiskonnaliige.

15. märtsil pälvis „Praktilise eetika käsiraamat“ Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleteo tänuüritusel 2023. aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna.

Selle aasta esimene Tartu Ülikooli kestlikkuse infokiri pöörab pilgu Ida-Virumaa poole ja tutvustab seda, kuidas ülikool toetab piirkonda õiglasel üleminekul.  

Ellujäämise kunst on hakkamasaamine selles ilmas ja sellel ajal, mis meile on antud. Nii kostavad Jaak Tomberg ja Triinu Laan, kes nõustusid kultuuripealinna kunstilise kontseptsiooni teemal teineteisega kirju vahetama ja, vähe sellest, ka külmal talvehommikul lõkke ääres filosofeerima.

Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutab avatuks 2024. aasta tunnustusprogrammid „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Tunnustusprogrammide eesmärk on toetada koolide ja lasteaedade väärtusarenduse alast tegevust ning arendada haridusasutuste eneseanalüüsi oskusi.